EKSPERDI PILGUGA: Kui kaua kestab aktsiaturgude närvilisus?
Eelmine nädal algas üleilmsetel aktsiaturgudel suurima langusega alates 2001. aasta New Yorgi terrorirünnakutest. Hoolimata negatiivsest meelestatusest turgudel ning hirmust üleilmse majanduskasvu aeglustumise ees on aktsiaturgude hinnatase praegu siiski soodne. Küllaltki keeruline on anda ühest hinnangut, mis viis turud eelmisel nädalal tasakaalust välja ning kutsus esile üleüldise müügipaanika. Asi polnud vaid ühes uudises või negatiivses makronäitajas. Pigem oli tegemist mitme väiksema negatiivsema signaaliga ning niigi närvilise aktsiaturu langusse lükkamiseks ei olnudki palju rohkem vaja.
Suurima osa süüst võib aga ajada Ameerika Ühendriikide võimaliku majandussurutise kaela. USA majanduse jahenemine avaldaks kahtlemata negatiivset mõju sealsete ettevõtete kasumlikkusele ning kogu maailma majandusele. Föderaalreservi eelmine esimees Alan Greenspan hindas majanduslanguse tõenäosuseks 50% ning see illustreerib suurepäraselt, kui suur on praegu tuleviku määramatus.
Tunneli lõpus paistab valgus
USA majanduslanguse korral oleks George Bush esimene president pärast Richard Nixonit, kelle valitsemisaja jooksul tuleb seda ette kaks korda. See pole ilmselt pärand, millega ta tahaks ajalukku minna. Lisaks ei soovi vabariiklased kindlasti endale enne sügisesi presidendivalimisi majanduse ruineerijate mainet. See sundiski otsustavalt tegutsema ning nii saavutati eelmisel nädalal demokraatidega kokkulepe eelarvepaketi osas, mis peaks Ühendriikide majandusele turgutavalt mõjuma.
Föderaalreserv (USA keskpank) on samuti majanduse äkilise aeglustumise võimalusele jõuliselt reageerinud ning ajutiselt inflatsiooniga võitlemise tagaplaanile lükanud. Majanduse elavdamiseks on intressimäärasid langetatud juba 1,75% võrra ning investorid ootavad sel nädalal veel 0,5%-list intresside alandamist. Intresside langus vähendab ettevõtete laenukulusid ning peaks seega andma positiivse süsti kasumitele. Samuti jätab intressikulu vähenemine rohkem raha tarbimiseks. Et sisetarbimine on USA majanduskasvu nurgakivi, siis saab Ühendriikide majanduse lähiaja kasvuperspektiivide määramisel otsustavaks ilmselt just tarbimise tugevus või nõrkus.
Tegelikult on mitu põhjust uskuda, et majanduslanguse tõenäosust on üle hinnatud ning võimalik langus on pigem lühiajaline. Fakt on see, et USA ettevõtete bilansid on tugevad, kasumimarginaalid rekordtasemetel ning üldine laenukoormus pole üleliia kõrge. Lisaks on ettevõtted hoidnud investeerimisel ja tootmises küllalt konservatiivset joont ning see peaks neid võimaliku sisetarbimise vähenemise eest kaitsma. USA eksportivat sektorit toetab seevastu selgelt dollari nõrkus.
Küsimus on muidugi selles, kuidas mõjutaks USA majanduslangus muud maailma. Kindlasti ei saa eitada selle võimalikku mõju, kuid samas on USA roll üleilmses kaubanduses viimase kümnendiga oluliselt vähenenud. Üleilmsest majanduskasvust pool tuleb praegu juba arenevate turgude arvelt. Muidugi on küsimus, kas see kasv on jätkusuutlik ka Ühendriikide majanduse aeglustumise korral. Ajalooliselt on arenevate riikide majanduses probleeme põhjustanud siiski eeskätt krediidivõimaluste äralõikamine, mitte kaubavahetuse aeglustumine. Arvestades arenevate riikide toodangu konjunktuuri, oleks selle mõju ilmselt suhteliselt piiratud ning kohanemine pehme. Finantsiliselt on arenevad turud praegu oluliselt iseseisvamad ning on muutunud pigem arenenud riikide kreeditorideks. Vaadates suurimate välisvaluuta reservidega riikide nimekirja, näeme selle eesotsas Hiinat, Venemaad, Taiwani, mitte aga USA-d.
Aktsiaturud on atraktiivsed
Mitme indikaatori põhjal saab väita, et aktsiate hinnatase on väga soodne isegi juhul, kui peaksime nägema üleilmse majanduskasvu olulist aeglustumist. Näiteks on Euroopa aktsiate dividenditootlus pea võrdne kümneaastaste valitsuse võlakirjade tootlusega, mis on ajalooliselt alati osutunud väga tugevaks ostusignaaliks. Pikaajalisele aktsiaturgude langusele on ikka eelnenud turu selge ülehindamine, millest praegu aga ilmselt rääkida ei saa. Lihtsaim aktsiaturgude hinnataset mõõtev indikaator on aktsiahinna/kasumi suhe (price/earnings ratio), mis näitab lihtsustatult, kui mitme aastaga investor aktsiasse investeeritud raha tagasi teenib. 1999. aastal ehk enne viimast pikemaajalist aktsiaturgude langust oli USA aktsiaturu hinna/kasumi suhe 36, praegu on see indikaator vaid 13.
Ida-Euroopa aktsiad pole jäänud üleilmsete turgude võbelustest puutumata. Aasta algusest on kaks piirkonna suuremat turgu – Tšehhi ja Poola – langenud vastavalt 17% ning 20%. Müügisurve tagajärjel on Ida-Euroopa aktsiad praegu odavamad kui arenevad turud keskmiselt, mida pole ette tulnud mitme aasta jooksul. Väga paljude ettevõtete aktsiahindade erinevus fundamentaalselt õigustatud hinnatasemetest on juba 50% ja enam.
Hoolimata aktsiaturgude fundamentaalsest atraktiivsusest ning üleilmse majanduse sugugi mitte nii tumedatest väljavaadetest näeme vähemalt aasta esimesel poolel ilmselt turgude närvilisuse ning suurte hinnakõikumiste jätkumist. Lähinädalatel annavad turgudele suuna USA ja Euroopa ettevõtete neljanda kvartali ning 2007. aasta majandustulemused. Avaldatavad majandustulemused peaksid kindlasti suurendama selgust, kui suur on ettevõtete võime keerulise majandusolukorra taustal kasumit teenida, ning andma selgema pildi ka finantssektori tervisest. Väljaspool finantssektorit on ettevõtted seni pigem positiivselt üllatanud.
