Leedu elektrivõrgufirma Litgrid tegevjuht Daivis Virbickas selgitas, et Rootsi eksperdid on sünkroniseerimiseks välja pakkunud kolme võimalust, vahendab BNS.

Esimene neist toimuks Leedu-Poola LitPol Linki abil, mis vajaks täiendavat ühendust Poola ja Kaliningradi vahel. See läheks maksma 435 miljonit eurot, arvestamata Venemaa kulusid. Selle lahenduse riskid on seotud Kaliningradiga, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Samuti mõjutaks võrkude ja süsteemide töökindlust see, kui nii Kaliningrad kui ka Leedu ehitaksid mõlemad uue tuumajaama.

Teine stsenaarium nõuaks LitPol Linki kahe liini ehitamist, mis läheks maksma 472 miljonit eurot. Kuid see nõuaks 400-kilomeetrise liini ehitamist Natura 2000 alale, mis seab suuri keskkonnanõudeid.

Kõige kulukam lahendus oleks Balti riigid ühendada Euroopa elektrivõrku teise LitPol Linki liini abil, kusjuures ühendus oleks Kaliningradiga asünkroonne. See variant maksaks 622 miljonit eurot.

Leedu energeetikaminister Jaroslav Neverovic ütles ajakirjanikele, et Balti ja Euroopa elektrivõrkude sünkroonseks ühendamiseks on vaja palju õnne ning naaberriikide toetust.

Ta tõdes, et erinevalt Leedust ei ole Läti ja Eesti teinud sünkroniseerimise otsust. Olemas on üksnes peaministrite poliitiline avaldus. Teiseks on elektrivõrkude sünkroniseerimine võimalik üksnes Poola ja Saksamaa toel.