EKP nõukogu istub koos neljapäeval, istungile järgneb traditsiooniliselt presidendi pressikonverents. Bloombergi küsitletud ekspertide enamik oli seda meelt, et Draghi järgib esialgu Carney eeskuju ega tee mitte midagi.

Muutusi stimulatsioonimeetmetes ootavad eksperdid alles kas 8. septembril, mil EKP avaldab ka oma majandusprognoosi või koguni detsembris.

Uute meetmete ootajatest ennustas 97%, et EKP pikendab märtsis lõppema pidavat võlakirjaostuprogrammi kauemaks. Pisut alla 40% arvas, et EKP võib tuua praegu -0,4 protsendi juures olevat intressimäära veelgi allapoole. Umbes 20% ekspertidest pakkus, et EKP suurendab ostuprogrammi mahtu praeguselt 80 miljardilt eurolt.

Seega on ekspertide arvamus pigem selline, et EKP valib arsenalis olevatest meetmetest - võlakirjaostuprogrammi mahu suurendamine, kestuse pikendamine, intressi madaldamine - programmi ajalise pikendamise.

"Programmi pikendamine 2017. aasta märtsist kauemaks on tõenäolisem kui programmi laiendamine," ütles Rabobanki vanemökonomist Elwin de Groot Bloombergile. "Üks põhjus, miks me arvame, et see on möödapääsmatu, on, et EKP tahab jätta n-ö jahtumisperioodi, mitte lõpetada massilised ostud päevapealt."

Draghit peaks lohutama see, et enamik agentuuri küsitletud ekspertidest hindab tema võimalust inflatsioonieesmärgini jõuda enne oma ametiaja lõppu heaks. 72% ekspertidest on arvamusel, et Draghi suudab viia inflatsiooni praeguselt 0,1 protsendilt peaaegu kahe protsendini oktoobriks 2019, mil ta ametiaeg lõpeb. Bloombergi mais tehtud küsitlusel hindas selle eesmärgi saavutamist Draghile jõukohaseks 76%.