Eksperdid: majandusolukorra paranemist on oodata alles tuleval aastal
Konjunktuuriinstituut esitles täna ülevaadet arengutest Eesti majanduses käesoleva aasta esimeses kvartalis ning prognoose eelolevaks poolaastaks.
Käesoleva aasta esimest kvartalit iseloomustab sügav surutis majanduses, kuid Eesti majanduse edasiste arengute suhtes jagunevad ekspertide hinnangud kahte leeri. 59 protsenti on seisukohal, et kuue kuu pärast on olukord praegusest halvem, kuid 41% usub, et enam halvemaks olukord ei lähe.
Instituudi juhtivteadur Leev Kuum rääkis, et tänavu ei tasu oodata majandusolukorra paranemist ega suuri muutusi.
Märtsis hindas ekspertide grupp Eesti majandust 1,9 punktiga. "Alles mõni aeg tagasi oli see hinnang 2,2. Esimeses kvartalis majandusolukorra halvenemine jätkus, aga seda ka prognoositi," rääkis Kuum. Tema sõnul väärib siiski märkimist, et eksperdid peavad Eesti majanduse olukorda rahuldavaks.
Majanduse jätkuva languse peamiste põhjustena tõi juhtivteadur välja sisenõudluse madala taseme ja välisturgude kokku kuivamise.
Samas arvavad kõik konjunktuuriinstuudi eksperdid, et inflatsioon on kuue kuu pärast oluliselt madalam ning tänavu neljandas kvartalis võib hinnalangus võrreldes 2008. aasta sama perioodiga tulla -1,6%.
Majandusolukorra paranemist on ekspertide hinnangul oodata aastal 2010, kui majanduskasvuks prognoositakse -0,2 protsenti; aastal 2011 prognoositakse aga juba 3,2protsendilist kasvu.
Leev Kuuma sõnul käib Eesti majandus käsikäes Euroopa Liidu ja maailmamajanduse protsessidega, kuid tänast olukorda riigis oleks siiski saanud paari aasta taguse buumi ajal leevendada reservide aktiivsema kogumisega, elamuehituslaenude ning palkade tõusu piiramisega ning ettevõtete erakordse maksustamisega.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on sektorite kaupa olukord praegu mõnevõrra erinev: suurim langus on toimunud ehitus- ja tööstussektoris, samas kui teenindussektoris on olukord tänu saabuvale suvehooajale veidi parem.
Josingu sõnul on majandususaldusindeks terves Euroopas praegu ajaloolisest keskmisest madalamal tasemel. Väga nutune on olukord selle koha pealt näiteks Ungaris, Lätis, Leedus ja Kreekas. "Eesti kindlustunne on Euroopa keskmisest veidi kõrgem," märkis ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Lauri Tammiste sõnul läheb üle 95% Eesti ekspordist riikidesse, kus nii sel kui ka järgmisel aastal majandus kukub. "Ekspordi säilitamine, rääkimata selle kasvatamisest, on seetõttu äärmiselt keeruline. Samas on Eesti eksportijate osakaal neil turgudel nii väike, et me ei peaks automaatselt eeldama oma partnerite turulangusest tagasilööke Eesti ettevõtjate jaoks," lisas Tammiste.
Rääkides riigi abist ettevõtetele, toonitas Tammiste: "Oleme riigi erakorralisest tugipaketist mõned abinõud juba jõustanud ja jätkuvalt kutsume ettevõtjaid kasu saama EASis ja KredExis juba olemasolevatest meetmetest."
