Juunis valminud arengukava kohaselt tagab tulevikus kõige odavama kütusehinna Sõmerale biogaasijaama ning soojuse ja elektri koostootmisseadme paigaldamine, kirjutas Oma Saar.
Koostootmisjaama, mille ehitust tuleks ekspertide sõnul austada koheselt, rajamise üheks probleemiks on aga praeguse Sõmera soojusvõrgu väike koormus, mis ei taga jaama efektiivset aastaringset kasutamist.
Sõmera koostööjaamaga võiks seetõttu ühendada ka Kärla kaugküttesüsteemi, mis on samas aga üsna kulukas ettevõtmine ja vajab toetusraha.
Arengukava koostaja, Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituudi teadus Ülo Kask tõdes, et boigaasi tootmise põhiline tooraine on ümbruskonna põllumajandusettevõtete sõnnik, mis tuleb nii või naa ära käidelda ning mõistlik on see sellisel juhul muuta energiaks.
Lisaks koostootmisjaama rajamisele analüüsib arengukava ka Estagari heitsoojuse kütteks kasutamist ja põhukatla kasutuselevõttu, mille soetamine võiks investeeringutoetuse korral kujuneda suhteliselt soodsaks. “Põhukatel oleks esmalahendusena kõige lihtsam ja see oleks suhteliselt hästi teisaldatav ka, kui tekib hiljem võimalus rajada biogaasijaam,” rääkis Kask.