Eksperdid: rubla võib dollari suhtes kukkuda 130 rubla tasemele
Venemaa olukord on tõsine, majandus ei vaja mitte kapitaalremonti, vaid tuleb leida võimalus tulekahju kustutamiseks, tõdesid majanduseksperdid eesotsas Venemaa endise rahandusministri Aleksei Kudrini ning majandusekspertide grupi juhi, Venemaa ühe parima analüütiku ja makroökonoomika asjatundja Jevsei Gurvitšiga eile Venemaa majandusarengu perspektiivide üle arutledes, kirjutab Vedomosti.
Naftabarrel maksab 60 dollarit, sisemajanduse kogutoodang kukub 4,1 protsenti, keskmine dollari kurss on 58,6 rubla- kõlab üks arengustsenaarium nafta hinnalanguse ning lääneriikide sanktsioonide tingimustes.
Just seda teed Venemaa majandus Gurvitši sõnul liigub. Tema sõnul on tõsine risk, et monetaarse finantseerimisega väljub inflatsioon kontrolli alt.
Ökonomistid on seisukohal, et finantssanktsioonid jäävad mõjuma 2018. aastani. Tõenäoliselt tühistatakse euroliidu kehtestatud piirangud küll varem, kuid ettekande autorite sõnutsi on oluline aru saada, kui pikaajaline ja tugev on nende mõju, kui need piirangud säilivad.
Kõige suuremad probleemid tekivad eelarvesfääris: kui sisemajanduse kogutoodang (SKT) viie aastaga ei muutu, väheneb föderaaleelarve reaaltulude maht viie aastaga ligi 30 protsenti, eelarvepuudujääk ulatub ligi 6 protsendini SKTst ning reservid on praktiliselt ära kulutatud, hoiatas Gurvitš.
Põhikapitali investeeringute maht võib sellise stsenaariumi korral tuleval aastal väheneda 17,5 protsenti, eelarvetulud vähenevad 14,8%, eelarvepuudujääk ulatub 3,1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning aasta lõpuks on reservfondi maht vaid 69 miljardit dollarit.
Tuleb end häälestada sellele, et madalad naftahinnad jääva püsima pikaks ajaks, usub Leonid Grigorjev. Kõrge, 100 dollari ümber naftabarreli hind oli tema sõnutsi pigem Fukushima tuumajaama avarii ning Liibüa konflikti tagajärg. Uueks tasakaalupunktiks pakub ta umbes 70 dollari tasemel naftabarreli hinda.
Endine rahandusminister Aleksei Kudrin tõdeb, et maailmaturu piirangute tingimustes on Venemaa sunnitud astuma samme, mis tuginevad administratiivsetel meetoditel, suurendavad majanduse nn käsitsijuhtimist, riigifirmade rolli või erinevate majandusharude toetusmeetmeid.
Kapitali liikumise üle kontrolli suurendamine on üks kindel tunnus, et riik liigub nn mobilisatsiooni tüüpi majanduse suunas. „Kuidas aga investoritele sellise stsenaariumi oht mõjub? küsis Kudrin ekspertidelt.
Gurvitši kinnitusel on investorid juba sanktsioonidele reageerinud: väliskreeditorid on lõpetanud laenu andmise mitte ainult sanktsioneeritavate nimekirjas olevatele ettevõtetele ja pankadele, vaid ka kogu ülejäänud Venemaa ettevõtlusele. Fondid ei osta enam Venemaa ettevõtete aktsiaid ning lääneriikide ettevõtted piiravad otseinvesteeringuid.
Sanktsioonid uhuvad kapitali majandusest välja, keelates investeeringud. Nüüd mõjub see tugevalt ka elanikkonnale, rääkis Gurvitš.
Ekspertide arvamused lahknesid küsimuses, kas Venemaa keskpank tegi õigesti, kui otsustas just nüüd rubla kursi vabaks lasta. Gurvitši sõnul on ujuv rubla kurss nagu demokraatia- see on halb, kuid ülejäänud režiimid on veel halvemad.
30 triljoni rubla mahus rahamassi ning umbes 400 miljardi dollari mahus reservide juures on võimalik dollari kursi liikumine 120-130 rubla piirini, hoiatas Sberbanki peaanalüütik Jevgeni Gavrilenkov. Tema sõnul suurendas keskpank enne „musta teisipäeva“ pankade refinantseerimist 1 triljoni rubla võrra. „Kuhu mujale see raha läks kui valuutaturule? Pankade võlg kasvas ligi neli korda võrreldes eelmise aasta keskpaigaga. Majanduse võlatase ei anna põhjust panuste langetamiseks. Ootused muutuvad, praeguse rubla kursiga kohanemine ei ole lõppenud,“ on Gavrilenkov pessimistlik.
Tema hinnangul on keskmistest näitajatest rääkimine üldse mõttetu, sest paljusid tegureid ei ole võimalik arvestada ning see ei puuduta mitte ainult sanktsioonide kehtimise aega.
„Kui maja amortiseerub, tuleb ta remontida, aga praegu maja põleb ja peamine küsimus on, kuidas tulekahju kustutada. Teiste küsimuste üle võib hiljem arutleda, rääkis Gurvitš. Venemaa jaoks on kriitiliselt tähtis välissidemete stabiliseerimine, võttis Kudrin küsimuse kokku. Ilma selleta on kõik meetmed nõrgad ega võimalda eesmärke täita,
ka majandust moderniseerida.
