Küsitletutest 37% arvas, et pööre saabub selle aasta teisel poolaastal ning 13% ekspertidest uskus majandustsükli langusfaasi sügavpunkti saabumist 2009. aastal.

"Hästi optimistlik arvamus," iseloomustas ekspertide antud hinnangut konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum. Sama meelt oli konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kelle hinnangul jahtumise pöördepunkt nii kiiresti ei saabu, kui võiks oodata.

81% ekspertidest ei uskunud, et majanduskasv võiks muutuda negatiivseks. 19% pidas negatiivset majanduskasvu võimalikuks ühe kvartali jooksul.

Kui veel aasta tagasi hindasid eksperdid Eesti majanduse reitinguks maksimaalsed 9 palli, siis detsembris langes hinnang neljandat kvartalit järjest, jõudes 6,5 pallile.

Kõige suuremateks probleemideks majanduses hinnati kvalifitseeritud tööjõu puudust, nõudluse vähenemist ning inflatsiooni kasvu.

Eksperdid hindasid majandust kuue kuu pärast 3,8 palliga. Kuumi sõnul näitab alla viie palli antud hinnang pigem usku negatiivsesse trendi, trendide aeglustumisse.

"Kui aeglustumine toimub sisetarbimise ning investeeringute arvelt, siis võiksime sellega veel leppida," ütles Kuum. "Kui see tuleb aga ekspordi arvelt, pole see sugugi hea."

Ekspordimahtude kasvu pidas kuue kuu pärast tõenäoliseks 50% ekspertidest, 31% uskus mahtude püsimisse samal tasemel ning 19% uskus mahtude vähenemisse. Impordi puhul jagunesid vastused sisuliselt võrdselt, veidi enam (38%) uskus mahtude säilimisse samal tasemel, mis eelmisel aastal.

Et pikaajalised laenuintressid on kuue kuu pärast kõrgemal tasemel kui detsembris, uskus 73% küsitletutest. Intressimäära püsimist ennustas 27% eksperti ning ükski ekspert ei uskunud, et laenuintressid võiksid alaneda. Lühiajaliste intresside puhul pidas intresside alanemist võimalikuks 6%.

Aktsiahindade tõusu hindas tõenäoliseks 20%, hindade püsimist 47% ning hinnalangust 33% ekspertidest.