Ekspert: börsipaketi valinuil pole põhjust kahetseda
Jaanuarikuu keskmine temperatuur Eestis oli -5,2 °C, mis kraadipügala võrra jääb alla aastate keskmisele, kuid suuri külmalaineid ei esinenud.
Kuu teises poole käis päevane börsihind ka üle 50 euro piiri, kuid tormituuled Taanis ja sademed Norras tõid koheselt hinna kiirelt jälle allapoole 40 eurot.
Jaanuarikuu viimasel nädalal Taanis puhunud tuuled lisasid Põhjamaade elektriturule pea 4000 MW (ületab Eesti kogutarbimist 3-4 korda) tuulikutel põhinevat elektrienergiat ning see mõjutas otseselt elektrihinda nii Põhjamaades kui ka Eestis.
Kokkuvõtvalt olid Eesti elektrihinnad hoolimata piiratud elektriühenduses otseses seoses Põhjamaade hinnaga ning seal toimuvad muutused kajastusid ka koheselt Eesti hindades. Börsipaketi valinud elektritarbijatel pole jaanuarikuu tulemuste põhjal oma valikut põhjust kuidagi kahetseda ja ka soe veebruarikuu esimene pool ei luba hetkel suuri hinnakõikumisi.
Silmas tuleb pidada, et olenemata, kas on kasutusel börsihinnaga või fikseeritud hinnaga ostulahendused, siis lõplik hind arvel sõltub konkreetse tarbija elektritarbimisest päeva-ööaja lõikes, mille võrguettevõte teisendab uue korra kohaselt tunnitarbimiseks.
Elektrimüük on eraldi teenus
Elektrimüüjate konkurents sügistalvel võimaldas valikuvabadust ning liigutas esialgu pakutud hindasid tarbijate jaoks oluliselt allapoole. Veebruarikuu on esimese arve kuu ning mõnevõrra võib segadust põhjustada asjaolu, et võrguettevõtjast erinev elektrimüüja peab esialgu esitama elektriarve võrguteenuse arvest eraldi.
Eraldi elektriarve annab samas hea põhjuse süveneda võrgutasudesse ning üle kontrollida, kas võrguteenuste osas on kasutusel kõige optimaalsem hinnapakett. Mõnikordki võib täiendav kokkuhoid peidus olla just võrgutasude poole peal.
