Ekspert: Eestis on energiatarbimine ebaefektiivseim kogu Baltikumis
KPMG Baltikumi energiasektori juht Gregory Rubinchik ütles ettevõtte energiahindade muutuste mõju uuringu tutvustusel, et Eesti on nii Lätist kui Leedust tunduvalt ebaefektiivsema energiakasutusega riik. Lisaks on Eesti jäänud tugevalt oma naabritest maha ka rohelise energia kasutuse poolest.
Rubinchik nentis, et Eesti on kõige intensiivsema energiatarbimisega riik Baltikumis ja ka kogu Euroopa Liidus. Sektorijuht lisas, et sellest hoolimata on Eesti Balti riikide seas juhtpositsioonil majanduse efektiivsuse ning energiahindade tõusule reageerimise paindlikkuse poolest.
Eestis kasutatakse üle 10 ühiku energiat rohkem, et toota 1000 eurot SKP-d. Rubinchik sõnul tähendab see pikas perspektiivis konkurentsivõime ja efektiivsuse drastilist vähenemist.
"Tuleb teha meeletuid investeeringuid selle energiakulu alandamiseks. Meie hinnangul oleks kulu mahuks umbes 2 miljardit eurot," nentis Rubinchik.
Teine märkus Eesti kohta täheldab KPMG uuringus taastuvenergiate kasutamise mahtu Balti riikides. Taastuvenergia kasutamise edetabelit juhib Läti enam kui kahekordse edumaaga Eesti ees. Kahe riigi vahele jääb Leedu. Oluline on märkida, et 78 protsenti Läti taastuvenergiast tuleb biomassist ning 21 protsenti hüdroenergiast.
"Eesti on kenasti teel Euroopa Liidu direktiiviga nõutud rohelise energia osakaalu suunas, kuid palju mahajäänum kui Läti ja ka Leedu," mainis Rubinchik.
Balti riikide energiamahukas majandus sõltub suurel määral imporditavast energiast ning energiahindade kõikumine suurendab Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete majanduslikku haavatavust, näitab KPMG analüüs „Energiahinna muutuste mõju Balti ettevõtetele“.
Analüüsi tulemused näitavad, et Läti on energiahinna tõusu suhtes kõige tundlikum riik Baltikumis, kus põhistsenaariumi kohaselt kaotavad ettevõtted oma kasumeist 451 miljonit eurot, järgnevad Eesti 318 miljoni ning Leedu 283 miljonit euroga.
KPMG lähtus eri energialiike hõlmava analüüsi põhistsenaariumis eeldusest, et kütusehinnad tõusevad vahemikus 2011-2016 kokku 25, soojusenergia 19 ning elektrienergia 13 protsenti.
„KPMG analüüsi üheks peamiseks eesmärgiks oli tuua väljamajandussektorid, mida hinnatõus eriti ohustab ja kus juhtkonnad peaksid välja töötama tegevusplaani hinnatõusust tulenevate kuludega toime tulekuks. Kolmest Balti riigist mõjutab energiahindade tõus kõige enam Lätit ning suhteliselt vähem Eestit. Näiteks on tööstussektori rentaablus Eestis 4,5 korda kõrgem kui Lätis ja kaks korda kõrgem kui Leedus. Samas on energia tarbimise intensiivsus kõigi kolme riigi tööstussektoris sarnane, mis räägib sellest, et Eesti tööstussektor töötab märgatavalt efektiivsemalt kui teistes Balti riikides,“ ütles KPMG Baltics OÜ juhtivaudiitor ning energiasektori juht Eestis Indrek Alliksaar.
