Ekspert EKRE laenuplaanist: 40-aastane laen oleks ehk pikk. Lühemaks ajaks saaks võlakirju välja lasta

 (112)
HENRIK IGASTA, GERLI KILUSK
HENRIK IGASTA, GERLI KILUSKFoto: Tiit Blaat

Kindel on see, et võlakirjaturul kapitali kaasamine on riigis üks kasutamata potentsiaal ja sellises mahus laenu saaks riik kindlasti võtta, ütles Superia korporatiivrahastuse tegevpartner Henrik Igasta.

Intressimäärad on jätkuvalt jaburalt madalad ja riik saaks isegi tootluskõvera pikemas otsas võtta negatiivse reaalintressiga laenu,“ märkis ta. „Tähtaegade osas kindlasti saaks riik 5-, 10- ja võib-olla ka 20-aastase tähtajaga võlakirju teha. 10-aastase osas oleks tulususelt võrdlusbaasiks nii Läti kui Leedu vastavad võlakirjad. 40-aastase võla hinna osas ma spekuleerima ei hakkaks, aga praegusel turul saaks riik sellise instrumendiga mingis piiratud mahus ilmselt isegi hakkama.“

Teedeehitus on praeguse korra ja praktika kohaselt eelarvekulu, ehk siis seda 2,1 miljardi eurost mahtu korraga ilma eelarvet lõhki ajamata nagu teha ei saa.

„Ma ei tea, kas riik saaks suuremahulist teedeehitust, nt. maanteede ehitust, rahastada läbi PPP või muu erastruktuuri,“ küsis Igasta. „Paljudes Euroopa riikides on peamised magistraalid tasulised ja neid arendavad ja opereerivad eraoperaatorid pikaajaliste kontsessioonilepingute alusel. Kontsessioonimudeleid on erinevaid, kuid suures pildis on mudel sarnane Saaremaa ja Hiiumaa vahelise praamiühenduse operaatormudeliga. Eraoperaator (Tallinna Sadam) investeeris raha liinide teenindamiseks eriotstarbelistesse laevadesse ja opereerib neid liine riigi poolt makstava tasu eest. Riik rahastab liinide opereerimist piletimüügitulust ja eelarvevahendite arvelt.“

Seotud lood:

Kas see formaat töötaks meie teedel ja meie liiklusintensiivsust arvestades, ma tõesti ei tea, aga kodanikuna küll näeks hea meelega, et Tallinn - Pärnu maantee oleks neljarealine ja miks mitte tasuline, lausus ta.

„See pooleteistrealine hiljuti ehitatud lõik Ääsmäe ja Kernu vahel on minu silmis kompromisslahendus, mis tegelikult pole piisav. Pärnu maanteel on kaubaautosid ja busse ikka väga tihedalt ja sageli on moodustuvad autoketid nii pikad ja aeglased, et turvalist möödasõiduvarianti naljalt ei tekigi,“ rääkis ta. „Transiitkaubavedudele võiks meie magistraalid küll tasulised olla - paljudes Euroopa riikides ju on teed tasulised. Mille poolest me kehvemad oleme? Seda enam, et põhja-lõunasuunalisel transiidil täna autotranspordile siin regioonis mingit alternatiivi pole.“