Ekspert: Haapsalu raudtee taastamine seisab poliitilise otsuse taga

 (28)
Dago Antov.
Dago Antov.Foto: Arno Mikkor

AS Läänemaa Raudtee on ambitsioonikas plaan taastada rongiliiklus Haapsallu. Ärileht uuris Tallinna Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professorilt Dago Antovilt kui realistlik see plaan on ja kas riik peaks seda toetama.

AS Lääne Raudtee tahab taastada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Tallinna ja Haapsalu vahelise rongiliikluse. Kui realistlikuks te sellist plaani peate?

Eelkõige sõltub see poliitilistest otsustest. Iseenesest pole see tehniliselt kuigi keeruline, küll aga on ilmselt peamiseks piiranguks eelkõige maksumus. 2018. aastaks- tehniliselt võimalik, kui saada taha poliitiline toetus, reaalselt - kahtlen...

Kas sellel trassil võiks teie hinnangul leiduda piisavalt palju sõitjaid, et see ennast ära tasuks?

Võimalik reisijate arvu täpsem prognoosimine, see ongi võtmeküsimus tasuvuse puhul. Suuremaid asulaid siin trassil pole, aga väiksemaid küll- see aga tähendab, et tasuvuseks piisavalt suurt reisijatevoogu ilmselt ei teki.

Kui mõistlikuks peate trassi taastamist jupp haaval või tasuks pigem taastada Riisipere-Haapsalu lõik korraga? Praegu on plaan taastada lõik Riisiperest Turbani.

Mulle tundub, et tegelikult oleks otstarbekas taastada raudtee isegi mitte Haapsaluni, aga perspektiivis äkki Rohukülani, mis aitaks ühendada ka Hiiumaad. Aga selge, et sellise projekti realiseerimine saabki toimuda vaid etapiliselt.

Seotud lood:

Kas riigi perspektiivist oleks selle projekti toetamine mõistlik või mitte?

Praktiliselt kõik Euroopa riigid doteerivad ühistransporti, sealhulgas ka Eesti oma rongiliiklust reisijateveol. Jällegi- selle projekti toetamine on kindlasti poliitiline otsus, aga olen enam kui veendunud, et ilma dotatsioonita pole sel projektil mingit väljavaadet.

Kui spekuleerida, siis mis argumendid võiksid riigil olla projekti toetamiseks või mitte toetamiseks?

Kas pole mitte nii, et Haapsalu on täna üks väheseid kui mitte ainus maakonnakeskus (kui saared välja jätta), mis pole raudteega ühendatud. Seega üks argument oleks selle nö „puudujäägi“ likvideerimine. Küllap ka regionaalne aspekt, mis aga ei pruugi olla üheselt selge. Kas raudteeühendus aitab kaasa Lääne maakonna arengule või on selle tagajärjeks hoopis Läänemaa tööjõu pendeldamine Tallinna?

Kui rääkida enam-vähem kiirest ühendusest, siis peaks see võimaldama 100 kilomeetrise vahemaa katta umbes tunniga (või veidi enam), siis see võiks muuta Haapsalu elanike jaoks veidi ajasäästlikumaks Tallinnas töölkäimise, aga päris sellist 30-45 minutilist ühendust ilmselt tagada ei ole reaalne, mistõttu see ikkagi üliatraktiivseks ei tundu kujunevat.

Antov rõhutab, et projekti praeguse seisu juures on tema vastustes palju hinnangulist.