Ekspert: käibemaksu tõusu tekitatud kahjud on tõendatavad

 (13)
Ekspert: käibemaksu tõusu tekitatud kahjud on tõendatavad
Arno Mikkor

Juristide liit avaldas täna toetust õiguskantsleri seisukohale, pidada käibemaksumäära tõusu sedavõrd lühikese aja jooksul põhiseaduse vastaseks.

„Juristide liidu pöördumise eesmärk on see, et säärased pretsedendid ei korduks. Väga oluline samm on ju see, et riigikogu tuleb kokku ja ise möönab, et nad on eksinud ja sellest õppust võtavad,“ ütles juristide liidu president Priidu Pärna Päevaleht Online’ile.

Ta rääkis, et nad ei näe lahendusena endise olukorra taastamist ehk tagasi pöördumist 18 protsendilise käibemaksumäära juurde.

„Üks seltskond on FIE-d, kes peavad selle loo omast taskust kinni maksma,“ nentis Pärna.

Ta tõi näiteks ka õiguskantsleri poolt tutvustatud olukorra, kus FIE-del, kellel on kassapõhine raamatupidamine, tegid arve juunis, kuid raha makstakse ära juulis, siis peaksid nad kahe protsendi peale tegema lisaarved või maksma selle oma taskust kinni.

„Need kahjud on täitsa reaalselt olemas ja tõendatavad,“ nentis Pärna.

Sarnaselt õiguskantslerile on juristide liidu hinnangul probleem lühikeses etteteatamise ajas, mitte maksumäära tõstmises.

Pärna sõnul saab käibemaksu tõstmise otsuse juures tuua teatuid paralleele ka nn pronksiööde seadusega.

Tema sõnul ei saa riigikogule ei saa ette heita, et riik ei reageers teatud sündmustele. „Sama moodi oli ka USA-s pärast 11. septembrit,“ leidis Pärna.

Seotud lood:

„Küsimus on meetmete proportsionaalsuses. Millal on need meetmed ebaproportsionaalsed, millal me ütleme oleme jõudnud õigusriigist poltiseiriiki,“ jätkas ta.

„Põhiseaduse tõlgendamine on nende eelnõude puhul hinnanguline. Kui õiguskantsler on selle konkreetse kaasuse (käibemaksumäära tõus – toim.) puhul öelnud, et neli päeva ilmselgelt vähe, kuid näiteks kuu aega oleks juba mõistlikum,“ ütles Pärna.

Käibemaksukaasuses on tema hinnangul seisud palju selgemad, sest olemas on piisav riigikohtu praktika, kus on öeldud, et maksuseadusi ja valimisseadusi ei tohi sellise lühikese etteteatamisajaga muuta.

Pärna sõnul pole nn pronksiööde seaduse puhul riigikohtu praktikas nii selgeid hinnanguid põhiseaduse tõlgendamise osas antud. „Näiteks, mis on avalik kord, mis on oht põhiseaduslikule korrale jne,“ lisas ta.