Ekspert: kas Eesti on tegutsenud kriisis liiga aeglaselt? Millised seadusemuudatused on ohtlikud?

Advokaadibüroo Derling Primus partner ja Balti koostöö juht Hannes Vallikivi ei arva, et Eesti oleks koroonakriisile reageerinud Läti ja Leeduga võrreldes liiga aeglaselt. Tööturumeetmed, mida ta peab praegu kõige olulisemaks, ning maksuametilt ja KredExilt tulnud julgustavad sõnumid on oma eesmärgi täitnud ja olnud alustuseks piisavad.

„Eestis oli hädaolukorra õigusraamistik paigas, mistõttu valitsus sai langetada vajalikud otsused riigikogu täiendava nõusolekuta, kuid samas kindlates piirides. Läti ja Leedu olid sunnitud parlamendid kiirtööle rakendama. Kuna haiguspuhang kestab veel mõnda aega ja selle majandusmõju alles hakkab selguma, on Eestiski üks tähtis küsimus, kuidas peaks seadusandja edasi tegutsema," märgib Vallikivi.

Ta ütleb, et kiirete seadusemuudatuste oht on see, et need on läbi kaalumata ja võivad kasu asemel tuua kahju. Eriti halb olevat see, kui tehakse kriisi ära kasutades kiirmenetluses alalise iseloomuga seadusemuudatusi

„Näiteks nagu kuuldavasti plaanitakse immigratsioonireeglite muutmist. Või kui parlament delegeerib valitsusele liiga palju otsustusõigust, nagu kuuldavasti just juhtus Ungaris. Näiteks Läti seadusemuudatuste pakett on ajutine ja seotud hädaolukorraga, samas Leedus on asi ebamäärasem ja seal juba tuntakse muret kriisimeetmete lõpukuupäeva pärast," teab Vallikivi.

Ta lisab, et Saksamaal võttis Bundestag vastu seaduste paketi, millega peatati tsiviilkoodeksi toime mitmes valdkonnas. Meie lõunanaabrid on teinud üksikuid sellesuunalisi samme. Leedus on vähenenud sissetulekuga tarbijate jaoks kehtestatud laenupuhkus ja Lätis on suve lõpuni pankrotimoratoorium.

„Suhtun umbusklikult eraõigussuhete seadusega kujundamisse, sest sellistel muudatustel on ennustamatu mõju. Riik peaks järske turumuutusi esmalt puhverdama sotsiaalsete hoobadega nagu tööturumeede ja korraldama õigussuhete poolte esindusorganisatsioonide dialoogi. Alles seejärel võib seadusega väga piiratult lepingute toimesse sekkuda," usub Vallikivi.

Ta teeb veel ühe olulise võrdluse. Leedus lükati maksudeklaratsioonide esitamine edasi. Vallikivi peab väga õigeks, et Eesti ei ole seda teinud - maksudeklaratsioonid on ettevõtjatelt tulev vahetu tagasiside, mille järgi riiks saab majanduse tervislikku seisundit hinnata.

Ärileht kirjutas reedel sellest, mida teevad teised Euroopa riigid oma majanduste päästmiseks. Loe seda siit.