Ekspert: logistikasektori tulevik sõltub maailmamajanduse tervisest
„Majandustegevus on teises kvartalis olnud erinevate piirangute tõttu oluliselt häiritud ja transpordimahud märgatavalt langenud. Globaalselt on kõige enam vähenenud autotööstusega seotud kaupade veod, kus langus on koguni 51%, teine tugevalt pihta saanud kaubagrupp on moekaubad, kus veod on kukkunud 33%," kommenteeris Lepasalu. Ta lisas, et tavapäraste vedude asemele on küll tulnud erinevad ühekordsed projektiveod, näiteks on oluliseks kaubagrupiks tõusnud meditsiinitarvikud, kuid vedude kogumaht nii rahvusvahelisel tasandil kui Eestis jääb mullusele siiski suurusjärguna kuni kolmandiku võrra alla.
Kaupade liikumises praegu suuri takistusi pole, küll aga tuleb arvestada sellega, et kõikidel suundadel ei ole võimalik alati saavutada soovitud transiitaega. Logistikaeksperdi sõnul on kõige keerulisem olukord lennutranspordis, kus rahvusvaheliselt on vedude mahud vähenenud 28%. Hoolimata sellest, et kaubalennukite veomaht on viimaste kuudega kasvanud, on samal ajal reisilennukitega veetava kauba maht langenud 73%. Olgu siinkohal öeldud, et eelmisel aastal moodustas reisilennukitega veetav kaup üle poole õhutranspordi kogumahust. Tegemist on lennukaubanduse ajaloo suuruselt teise kukkumisega, veel rängem langus tabas lennutransporti 2009. aastal.
Seda, kui kiiresti suudab rahvusvaheline kaubavahetus taastuda kriisieelsele tasemele, on raske ennustada. Väga palju sõltub sellest, kuidas Eesti ettevõtjad praegustes väljakutsuvates tingimustes hakkama saavad ning kuidas suudavad kriisist välja tulla meie kaubanduspartnerid. „Eelmise kriisi ajal võttis veomahtude taastumine kriisieelsele tasemele umbes 20 kuud ja pole loota, et sel korral asjad kiiremini paranevad. Pigem võtab see isegi kauem aega," arvas Lepasalu. Samas tõi ta välja, et paljudele ettevõtetele pakub kriis ärimahtude languse taustal võimaluse oma äriprotsesside ülevaatamiseks, eesmärgiga pöörata enam tähelepanu efektiivsuse kasvatamisele ja keskkonnamõjude vähendamisele.
Milliseks kujuneb olukord logistikasektoris, sõltub ennekõike maailmamajanduse ja Baltikumi tööstuse käekäigust. Kui tarbijakindlus väheneb, langevad toomismahud ja see mõjutab negatiivselt nii väliskaubandust kui majandust tervikuna. Sügis näitab, kas jätkub normaliseerumine või tuleb maailmal rinda pista teise viiruselainega ja uute piirangutega. „Kui realiseerub viimane stsenaarium, muutub olukord nii maailma kui Eesti majanduses kindlasti keerulisemaks," tõdes Lepasalu.
