Ekspert räägib sellest, miks on riigi osalusega ettevõtete ja sihtasutuste juhtimine muutunud keerukamaks

 (13)
Irja Rae
Irja RaeFoto: Ilmar Saabas

Täna ilmus Eesti Päevalehes lugu sellest, kuidas Eestis on mitu tippjuhi kohta vabaks jäänud ning küsimus on, kellega neid täita võiks. Kahe konkurssi tähtaegu on juba ka pikendatud (loe lugu siit). Konsultatsioonifirma Fontes partner Irja Rae rääkis Ärilehele tippjuhtide leidmise nüanssidest.

Irja Rae ütles, et on suur vahe kas juhitakse riigiosalusega ettevõtet (nt TS Laevad, Eesti Energia), sihtasutust (TÜ Kliinikum jne) või ametit (maksu- ja tolliamet jne).

"Esimesi nähakse iseseisvamana. On nõukogu, kes otsustab, aga nõukogu liikmeid on siiani leitud professionaalsete juhtide seast. Tõsi, see trend on muutumas. Ametite juhid on erasektori juhtide hinnangul enam poliitika meelevallas. Ehk siis erasektorist on ettevõttele lihtsam leida juhti kui ametile peadirektorit," ütleb ta.

Miks aga tahab erasektori inimene riigisektorisse tööle tulla? Põhjuseid toob Rae mitmeid. Intelligentne ülesanne, suured organisatsioonid, juhtimisülesande keerukus, tegevuse mõju, võimalus mõjutada suuri asju, missioonitunne.

"Vahel on ka juhil teatud sektorites töötamiseks konkurentsipiirang. Tippjuhtide kohti on vähem kui spetsialistide omi - võimalus panustada tippjuhi rollis on motiveeriv."

Valdur Laid on bränd

Miks ei taheta tulla? Irja Rae toob välja avaliku tähelepanu mitte töö tulemustel vaid palgal, isikul, autol jne. Lisaks aga ka poliitika - segased otsuste põhjused, bürokraatia ja otsuste venimine.

"Pikalt avalikus teenistuses olnud juhil võib olla keeruline tagasi pöörduda erasektorisse. Valdur Laid on bränd, temal seda muret pole," avaldab Rae.

Ta usub, et tippjuhi valiku puhul ilmselt mõeldakse, mis on see juhtimisülesanne ja millise taustaga (valdkond + kompetetnsid) juht võiks kõige tõenäolisemalt konkreetses juhi rollis õnnestuda. Kui organisatsioonis pole vaja midagi muuta, vaid hoida ja jätkata olemasolevat kurssi, võiks väga hästi sobida ka maja seest kasvanud juht.

"Kui on vaja midagi muuta või reorganiseerida, siis sobiks paremini väljast tulnud juht - kas alati erasektorist, sõltub kompetentsidest ja ootustest. Avalik teenistus investeerib õigusega palju juhtide arendamisse - loodud potentsiaali tuleks sektoris ka ära kasutada. Ikka jälle on ülesanne oluline - milliseid tulemusi oodatakse ja millise profiiliga juht on selles valguses sobivaim. Valikukomisjon ilmselt ei sea tingimuseks sektorit vaid kompetentse, juhi visiooni ning edukust eelmistes rollides. Seetõttu ilmselt kandideerivad kõrvuti erineva sektoritaustaga juhid ja valitakse parim."