Mariko Rukholm KredEx Krediidikindlustustest toob näiteid pettustest ja jagab nõu, kuidas võimalik oht varakult tuvastada.

KredEx Krediidikindlustus puutub iga kuu kokku kodumaiste eksportijatega, kes on koostööpartneritele kauba väljastanud või teenuse osutanud, kuid raha selle eest ei ole saanud.

“Peamiselt on selle põhjuseks ootamatud makseraskused, pankrot või koguni õnnetused, mis välispartnerite tegevuse halvavad. Samas näeme üha rohkem tegutsemas ka pettureid, kellel polegi kavas kauba eest raha välja käia,” kirjeldab Rukholm.

Kehastumine mainekaks firmaks

Üks leviv petuskeem on e-posti teel levivad petukirjad, milles petturid kehastuvad tuntud ettevõtete esindajateks ja teevad seda nii osavalt, et ei ärata mingit kahtlust tausta või tehingu korrektsuse osas.

Sellist petuskeemi nimetatakse rahvusvaheliselt BEC-skeemiks (business e-mail compromise) ning paraku on Rukholmi sõnul langenud selle ohvriks rohkem kui 130 riigi seas ka Eesti ettevõtted.

Samas on KredExil õnnestunud kindlustust soovivate ettevõtjate puhul mõnele sellistele skeemitavatele partneritele juba eos jälile saada.

“Petturite pöördumised meie ettevõtete poole tunduvad tihti täiesti veatud: firma nimi klapib, kontaktisik samuti ja nii ei tekigi välispartneri huvis mingit kahtlust,” selgitab Rukholm.

Samas on ka tänavu mitmed Eesti ettevõtted kannatanud petukirjade tõttu, mille autorid kasutasid mainekate ettevõtete nimesid ja edastasid e-kirju selle sarnaselt e-postiaadressilt, mille puhul on .com asemel näiteks .co.uk või .net, kasutades e-kirja jaluses ka õige ettevõtte logo.

Äriprobleemide varjamine

Kodumaistel eksportijatel tekib paratamatult ärisuhteid ka välispartneritega, kelle kauni brändi taga on tegelikult äriraskustesse sattunud firma.

“Ettevõtte omanikud võivad olla vahetunud, võtmeisikud lahkunud ning isegi kui finantsseis tundub graafikul hea, võib tegelik olukord olla äärmiselt kriitiline,” selgitab Rukholm.

“Isegi sellises olukorras, kus müügi tegemisel küsitakse ostjalt osalist ettemaksu 50% ulatuses, on ettevõtjad pidanud kannatama kahjusid. Nii näiteks puudusid pahatahtliku ja ettekavatsetud lähenemisega ostjal Eesti müüja kauba osas igasugused vastuväited, samas lõpetati järsult ettevõtte majandustegevus ning välditi igasugust kontakti nii inkasso kui ka muude instantsidega,” toob Rukholm näite konkreetsest juhtumist.

Kuidas pettust ära tunda?

Kuigi välispartner võib esmapilgul tunduda väga soliidne, tasub pöörata olulist tähelepanu ettevõtte taustauuringule.

“Alustada tasuks lihtsast internetiotsingust, uurides nii ettevõtte kui ka kontaktisiku ja sealhulgas tema kontaktandmete tausta. Samas oleks väga kasulik uurida ettevõtte varasemaid tehinguid ja nende tausta ning arvestada geograafilise ja poliitilise ärikeskkonnaga, kus ostja tegutseb,” ütleb Rukholm.

“Tänu aastate jooksul välja töötatud põhjalikule analüütikale, mida toetavad andmebaasid ja info rahvusvahelistes võrgustikes, saame erinevate ettevõtete taustainfot süvitsi uurida ning kahtluse korral ettevõtteid juba varakult hoiatada.

On arusaadav, et igal ettevõttel endal ei pruugigi olla võimalusi sellist taustauuringut ise läbi viia, aga seetõttu võibki taolise töö jätta valdkonna ekspertidele,” selgitab Rukholm.

KredEx Krediidikindlustus on ainus eestimaine krediidiriskide kindlustusettevõte Eestis, mis pakub eksportijatele võimalust kindlustada laekumata arvetest tulenevate kahjude vastu.