Ekspert: Soome ja Eesti võiksid nõuda EL-ilt majanduskahjude eest hüvitist

Soome ja ka Eesti võiksid nõuda Euroopa Liidult kompensatsiooni sanktsioonide tekitatud majanduskahjude, ka näiteks kasvava tööpuuduse eest, leiab majandussanktsioonide alane ekspert Helsingi ülikoolist Jan-Peter Paul, kelle meelest on Venemaa sanktsioonide küsimuses tugevamas positsioonis kui euroliit.

„Kui majandussanktsioonid mõjutavad teatud maade majandust rohkem, siis Euroopa Komisjon ja liikmesriigid võivad koos otsustada, et need maad saaksid ka kompensatsiooni,“ ütles ka ise 13 aastat Euroopa Komisjoni juures töötanud rahvusvaheliste suhete ekspert Helsingi ülikoolist Jan-Peter Paul.

„Komisjon võib siseturu- või majandusprobleemidele viidates liikmesriike aidata. See on võimalik,“ märkis ta. Pauli meelest võib toetust küsida muu hulgas ka nii kasvava tööpuuduse kui suurenenud laenuvajaduse tõttu.

Paul toetab seetõttu ka soome opositsioonipoliitiku, Keskusta partei esimehe Juha Sipilä seisukohti, et Soome peab antud olukorras rohkem enda eest seisma.

„Kui mõned maad ja nende majandus kannatavad sanktsioonide tõttu rohkem, siis aktiivne oma huvide eest seismine on endisest veelgi tähtsam,“ rõhutas Paul, kelle sõnul võiks ka Eesti sellist toetust küsida. „Ühisrinne oleks kindlasti tugevam,“ märkis ta.

Paul viitas, et ka Soome peaminister Alexander Stubb on öelnud sama, et kui majandussanktsioonid mõjutavad väga tugevalt Soome majandust, siis võib Soome sellist tuge küsida. „Järelikult ka tema näeb, et võimalus on olemas,“ ütles Paul, kes samas ei usu, et vaid majandussanktsioonid muudaks Venemaa poliitikat.

„Rahvusvaheliselt on teada aga sadu sanktsioonijuhtumeid, ja nende põhjal võin küll väita, et see on väga harv juhus, kui need viivad poliitika muutumiseni. Need tuleb ühendada mingi muu jõupoliitikaga, muidu nad ei toimi,“ rääkis Paul, kelle sõnul on Venemaal sanktsioonide alal rohkem kui 40 aasta kogemus. „ Lisaks on Venemaal põhjatud loodusvarad ja tema vastu on väga raske minna sanktsioonidega,“ lisas ta.