Ekspertiis: Pärnoja eksimus ei toonud kahju
Samas ei kuulu ekspertiisiakt Alajõe sõnul avalikustamisele, kena selles on uuritud mitmeid vedelkütuse kvaliteediga seotud nüansse, millega tutvumine ja avalikkuses arutamine võib pettureile uusi ideid anda.
Ühtlasi peab majandusministeerium Alajõe sõnul olualiseks sätestada aktsiispettuste vältimiseks ka kütuseaktsiisi seaduses alkoholiaktsiisi ladudele sarnase aktsiisiladuse süsteemi.
Minister Mihkel Pärnoja allkirjastas mullu juunis kehtima hakanud vedelkütuse kvaliteedinõuded, mille kohaselt võib kaaliumhüdroksiidi (KOH) sisaldus olla suvises diislikütuses kuni 2,0 milligrammi ühe kütusegrammi kohta, kuigi vastav euronorm on 0,08.
Seega tõstis Pärnoja allkirjaga määrus diislikütuse happesuse normi varasemaga võrreldes 84 korda, avades rohelise tee maksupettusele, kuna maksupetturid said eemaldada erimärgistatud kergest kütteõlist hapet lisades värvi ja müüa seda diislikütuse pähe.
Pärnoja nimetas juhtunut ajakirjanduse sekkumise peale inimlikuks veaks ja palus Riigi Teatajas vastav norm ära parandada. 28. märtsil allkirjastas Pärnoja parandatud normatiiviga määruse.
Majandusministeeriumi nõuniku Ülo Veldre väitel tekkis näpuviga sellest, et euronormidele ülemineku ajaks kehtestati topeltnormatiivid, sealhulgas üksikute kütuste lõikes ka happesuse piirmäär.
Veldre ütles Äripäevale, et ametnik kirjutas automootorile ja küttesüsteemile maksimaalselt lubatava happelisuse näitaja kogemata üks-üheselt nii eurodiislikütuse normiks kui ka kahe vana standardijärgse kütuseliigi happesuse mõõtühikuks.
Pärnoja tellis Tallinna Tehnikaülikoolilt ja energiaturu inspektsioonilt ekspertarvamuse, kas eksimus on andnud kütuseettevõtjatele täiendava võimaluse petta riiki.
Keskerakond esitas Pärnoja tegevuse peale riigiprokurörile avalduse kriminaalasja algatamiseks, leides, et minister on oma ametialase tegevusega kütuseturu reguleerimisel tekitanud riigile olulist kahju.
Kui arvesse võtta ametlikult riiki toodud diislikütuse ja selle tarbimise suurt vahet, siis jäi eelmisel aastal riigil saamata 500 miljonit krooni aktsiisi ja sel aastal võib jääda laekumata ligi 700 miljonit krooni.
Ametlikult tuuakse kuus Eestisse diislikütust 6000 tonni. Diislikütuse tarbimine on samas hinnanguliselt 28.000 tonni kuus. Diislikütuse aktsiis on 3040 krooni tonnilt ja kerge kütteõli aktsiis 500 krooni tonnilt.
