Eksport kukkus aastaga 26 protsenti
Veebruaris olid nii kaupade ekspordis kui ka impordis esikohal masinad ja seadmed, mis moodustasid ligi viiendiku mõlema kaubavoo käibest. Eelmise aasta veebruariga võrreldes vähenes masinate ja seadmete eksport 0,6 miljardit krooni ehk neljandiku ja import 1,2 miljardit krooni ehk 41 protsenti.
Transpordivahendite eksport vähenes 0,5 miljardit krooni ehk 54 protsenti ja import 1,3 miljardit krooni ehk 74 protsenti. Väärtuseline vähenemine toimus kõikides kaubajaotistes, välja arvatud mineraalsed tooted, kus nii eksport kui ka import veidi suurenes.
Väliskaubanduse puudujääk oli veebruaris viimaste kuude väikseim ehk 1,1 miljardit krooni. Peamiste partnerriikide kaubavahetuses tekkisid suurimad ülejäägid Soome ja Rootsiga ning puudujäägid Saksamaa ja Leeduga.
Peamised riigid, kuhu kaupu eksporditi, olid Soome (18 protsenti Eesti koguekspordist), Rootsi, Venemaa ja Läti. Samas vähenes veebruaris enim just eksport nendesse riikidesse. Eksport suurenes vaid Kanadasse ja Nigeeriasse kütuste väljaveo suurenemise tõttu. Soome, Rootsi ja Venemaale eksporditi veebruaris väärtuseliselt kõige rohkem masinaid ja seadmeid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia ja kütused).
Peamised riigid, kust kaupu imporditi, olid Soome (13 protsenti Eesti koguimpordist), Venemaa, Saksamaa ja Läti. Import vähenes enim Saksamaalt ja Soomest, peamiselt transpordivahendite ning masinate ja seadmete impordi vähenemise tõttu. Lätist ja Venemaalt imporditi peamiselt mineraalseid tooteid (sh kütused ja maagaas).
Väliskaubanduse languse on põhjustanud nõudluse vähenemine nii siseturul kui ka peamistel sihtturgudel. Eurostati andmetel vähenes kaupade eksport ja import jaanuaris kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
