Eksportijad ei soovi valitsuselt äkilist kriisikava


Eksportijad ei soovi valitsuselt äkilist kriisikava
Juhtivad eksportijad hoiatavad valitsust äkilise kriisiplaani eest, mis võib ettevõtjatele kalliks maksma minna.Marko Mumm

Äärmusliku kriisikava asemel ootavad ettevõtjad praeguse majanduspoliitika jätkamist.

 Möödunud nädalal tegi Arengufond valitsusele ettepaneku küsida juhtivatelt eksportijatelt, mida teha ettevõtete toetamiseks. Ärilehe samasisulisele küsimusele antud vastustest selgus, et Eesti suuremad eksportivad ettevõtted ootavad riigilt mitte otseseid rahasüste, vaid maksupoliitika stabiilsust, täiendavaid garantiisid ning välistööjõu värbamise, transpordi- ja emissioonipiirangute kõrvaldamist. Peamine vastuolu Andrus Ansipi valitsuse poliitikaga on, et ettevõtjad nõuavad soojade suhete loomist Venemaa kui piirkonna võimsaima turuga.

„Eesti valitsuses valmiv ekspordi abipakett sisaldab väga häid asju, millest olulisemad on erinevad ekspordigarantiid,” ütles NG Investeeringute nõukogu esimees Enn Kunila. „Kuid on tuntav oht, et kavandatav abi jääb liigse bürokraatlikkuse taha pidama. Ametnikele tuleb esitada väga tugev abivalmiduse nõue.” NG Investeeringud on Liviko, Balbiino ja Kitmani omanik.

Ettevõtjal lasub Kunila sõnul kohustus olla ise aktiivne, kuid just väikeettevõtjate jõud võib bürokraatlike takistuste taga raugeda. Lisaks kavandatavatele garantiidele peab toetama sihtturgudel turundus- ja müügijuhtide palkamist ning ettevõtete välismaa esinduste avamist vähemalt esimesel kolmel tegevusaastal. Olulistes ekspordi sihtriikides tuleb luua majandusdiplomaatide ametikohad.

Seotud lood:

„Eelkõige ootab üks suurettevõte riigilt stabiilset majanduskeskkonda, et olla suuteline koostama mitmeaastast eelarvet,” ütles Kunda tselluloositehase Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik.

Estonian Celli kui energiaintensiivset tööstusettevõtet haavas raskelt ootamatu elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu kehtestamine. Ettevõte kaotab maksutõusu tõttu aastas 26 miljonit krooni. Euroopa tselluloositehastega võrreldes sattus Estonian Cell ebavõrdsesse konkurentsi, sest enamikus Euroopa Liidu riikides koheldakse sääraseid tööstusettevõtteid leebemalt.

Estonian Celli häirib asjaolu, et näiteks riigi krediidikindlustuse garantii ei kehti praegu suurettevõtetele. „Keeruline majandusolukord tabab ettevõtteid sõltumata suurusest ja kriisi negatiivne mõju võib suurettevõtte puhul riigile isegi kaalukam olla,” lisas Ratnik.

Viru Keemia Grupi juhi Jaanus Purga sõnul on majandusministeeriumi poolt ette valmistatav pangagarantiide abipakett väga hea, sest see annab võimalusi ka suurettevõtetele. „Pankadel on raha, ettevõtjatel ideesid ja nende projektid pole sugugi halvemaks läinud, kuid usaldamatuse tõttu ei saa äriga edasi minna.”

Riigile ei lähe garantiide andmine midagi maksma, kui ettevõtjatel õnnestub oma äri edukalt läbi viia. Riigipoolset laenude  refinantseerimist pole aga Purga sõnul vaja.

Piirangud tuleb kaotada

Riik peab hoidma liberaalset poliitikat ja võitlema igasuguste piirangute vastu. „Praegusel kriisiajal ei teeks paha näiteks emissiooni- ja transpordipiirangute suhtes rehepappi mängida,” soovitas Purga. „Rehepapp oli tark mees ja me ei peaks igasuguseid Euroopa Liidu piiravaid regulatsioone vähemalt esimeses järjekorras rakendama hakkama.”

Euroopa Liidu poolt ette nähtud ekspordi toetamise abiraha kasutamine on Eestis liiga bürokraatlikuks muudetud. Valitseb oht, et vaatamata suurele vajadusele ei suudetagi neid summasid kasutada.

„Praeguses olukorras pole tähtis, kes konkreetselt need vahendid enda kasutada saab, vaid asjaolu, et keegi need rahad üldse kätte saaks ja äris käibesse tooks,” ütles Baltika juht Meelis Milder.

Venemaa on Läänemere majandusruumis suurim jõud, kellega asju ajades tuleks Milderi sõnul lükata tagaplaanile mäng suurte väärtustega ja lähtuda ärihuvidest. „Väärtustest rääkimine sisaldab endas konflikti, sest väärtustest saab igaüks erinevalt aru,” selgitas Milder. „Poliitikud peavad oma kõlavaid sõnu ja tegusid kaaludes arvestama senisest rohkem majanduspoliitiliste tulemustega, sest näiteks pronkssõduri teisaldamine läks Eesti ettevõtjatele kalliks maksma.”

Baltikal ja paljudel Eesti ettevõtetel läheb raskeks, kui nad ei saa kasutada rahvusvahelist tööjõudu alates keevitajast kuni tippspetsialistideni. Eestis kehtiv töölubade ja tööjõumaksude süsteem on liiga ränk, et tuua meile spetsialiste mõnest muust riigist.

Krooni devalveerimise asemel aitab Milderi sõnul Eesti majandust tasakaalu viia ettevõtete kulude vähendamine.

Metsatööstus võidaks krooni devalveerimisest

•• Ainukesena küsitletud ettevõtjatest soovis krooni devalveerimist puidueksportija Woodex direktor Priit Maran.

•• „Krooni devalveerimisest võidaksid nii Eesti puidutööstusettevõtted kui ka toiduainetööstus,” põhjendas Maran. „Meie ekspordi sihtmaade ja konkurentriikide valuutad devalveeriti ja me ei saa oma puidutooteid müüa, mispärast Eesti saeveskid ja puitlaastplaaditehased seisavad.”

•• Kiiresti tuleks kaotada veokitele kehtestatud 40-tonnine massipiirang. Väide, et raskemad koormad lõhuvad teid, ei pea Marani kinnitusel paika, sest teid lõhuvad hoopis naelkummid. Soomes ja Rootsis tohib veok kaaluda 60 tonni, mis annab naaberriikidele konkurentsieelise. Eestis tuleb metsamaterjali ja ka ehitusmaterjalide vedamiseks teha palju suuremaid kulutusi.