Ekspress Grupp ja Eesti Meedia – kaks kanget tegijat siinsel turul
Paljud käigud, mis Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik on viimaste aastate jooksul teinud, on viinud järjest enam tugeva ja üheselt juhitava süsteemi loomiseni. Praegu on Hans Luik ainuomanik vaid Ekspress Grupis, mitte enam selle tütarettevõtetes. Lõpule on viidud Ekspress Hotline’i konsolideerimine gruppi, trükikoda Printall töötab täisvõimsusel ja on tellinud lisaliini, et täita kõiki tellimusi. On võetud selge suund veebikeskkonna äride väljaarendamiseks. Ekspress Grupi juhtimine on professionaalne, samas on tütred ja sidusettevõtted oma otsustes küllalt iseseisvad ja vastutavad äritulemuste eest.
Ekspress Grupi suurim konkurent on Eesti Meedia kontsern, mis kuulub Norra börsiettevõttele Schibsted. Finantsnäitajate poolest on need kaks üsna ühesuurused ettevõtted. Ekspress Grupi 2006. aasta esimese poolaasta käive oli 447,5 miljonit ja kasum 46,6 miljonit krooni. Auditeerimata andmetel oli kogu grupi käive 931 miljonit ja kasum 94 miljonit krooni. Eesti Meedia käive oli 2006. aasta esimesel poolel 346,8 miljonit ja kasum 44,4 miljonit krooni.
Eesti Meedia üks tugevusi on osalus televisiooni- ja raadioäris. Schibstedi omanduses on 100 protsenti Kanal 2 aktsiatest, Eesti Meedia on kahe kolmandiku Trio Grupi omanik. Televisiooni abil saab see kontsern esile tõsta oma ajalehti ja vastupidi. Eesti Meediale kuuluvad ka paljud olulised maakonnalehed, mis on kohaliku elu väga jõulised arvamusliidrid ja vajadusel mõjutajad ning lisaks on see ka järjest parem äri, sest maakonnaleht on alati oma turul monopoli staatuses.
Ekspress Grupil on aga kaks äri, mida teistel Eesti meediaettevõtetel ei ole – infoettevõte Ekspress Hotline ja raamatumüügifirma Rahva Raamat. Ekspress Hotline teenib tulu tasulistest infotelefonikõnedest, kuid see on ka võimas müügifirma, mis suudab kasumlikult müüa reklaami väikeettevõtetele. Rahva Raamat on aga Eesti üks kahest juhtivast raamatute hulgi- ja jaemüüjast. Kui lisada siia veel Eesti Päevalehes välja arendatud oskus kirjastada bestsellereid, siis võib öelda, et vaid paari aastaga on Ekspress Grupp kujunenud Eesti üheks suuremaks raamatukirjastajaks ja -müüjaks.
Grupi tütred on iseseisvad
Ekspress Grupp on juhtimise seisukohast olnud aastaid eelkõige investeerimisettevõte ja alles viimasel ajal on Hans H. Luik hakanud grupi juhtkonda tugevdama. Tütarettevõtted on olnud väga iseseisvad ja sageli konkureerinud omavahel. Selle tulemusel on grupi ettevõtetes otsiv ja ettevõtlik sisekliima.
Kogu grupi arenguid on esmajoones ühendanud Luige persoon. Ta on olnud eri osalustega omanik ka grupi tütar- ja sidusettevõtetes. Seoses börsile minekuga on Luik korraldanud oma omanduse ümber nii, et enne aktsiate müüki kuulub Ekspress Grupp talle 100% ulatuses ning tütarettevõtetes tal eraldi osalust ei ole. Eesti Päevalehes on grupi ehk Luige kaasomanik Jaan Manitski. Samas on intrigeeriv, et mitmete tütarde kaasomanik on konkureeriv Eesti Meedia – Õhtuleht, Linnaleht, Ajakirjade Kirjastus.
See võib tunduda väga turvaline, see võib isegi tunduda äriliselt ainuõige, sest kaks suurt tegijat on turu mõnes sektoris “lukku löönud”, kuid otsustamise metoodikat, kiirust ja tulemuslikkust silmas pidades võib see osutuda mõlemale Achilleuse kannaks. Neis firmades võib avalduda ühel hetkel Andrese ja Pearu fenomen. Niikaua kui kõik on hästi, on kõik hästi. Raskuste korral võivad eri juhtimisfilosoofiad põrkuda. Tegemist hakkab olema kahe börsiettevõttega, kes jahivad kasumit.
Sama probleem on teoreetiliselt ka Eesti Päevalehega, kus pool aktsiatest kuuluvad Jaan Manitskile, kuid siin on siiski olemas kogemus, kuidas ka kahjumi aastatel suudeti koostööd teha. Ka on Jaan Manitski öelnud, et Eesti Päevaleht on temale pigem missiooni- kui äriprojekt.
Eesti Meedia on olnud range hierarhilise juhtimissüsteemiga, kus eelmise sajandi lõpus oli grupi omanikul Heldur Tõnissonil absoluutne otsustustahe kuni Postimehe toimetuse osakonnajuhtideni välja. Ka pärast seda, kui Eesti Meedia läks Schibstedi kontrolli alla, on range vertikaalne juhtimistava säilinud. Eesti Meedia juhatuse esimehel Mart Kadastikul on praegugi väga suur osakaal näiteks Postimehe juhtimisotsustes.
Raamatute kirjastamine
Hans H. Luik on oma äritegevuses olnud rohkem visionäär, katsetaja, projektipõhine investeerija. Vastutus otsuste eest on hajutatud eelkõige eri ettevõtete juhtkondadele. Grupp ise täitis varem pigem raamatupidamislikku funktsiooni. Need ajad on aga möödas. Juba nüüd on grupi juhtimine muutunud üsna rangeks, ehki sidusettevõtete juhtidele on jäetud endiselt suur vabadus uute projektide ja äride algatamiseks. Priit Leito kutsumine grupi juhatuse esimeheks ja Viktor Mahhovi viimine nõukokku on just märk kogu kontserni juhtimise tugevdamisest.
Sidusettevõtete iseseisvus on andnud Ekspress Grupile teatud ärilise eelise. Näiteks võiks siin tuua Rahva Raamatu kaupluse ja Raamatuvaramu hulgimüügifirma ostmisse, kus kõik sisulised otsused tegi Eesti Ekspressi juhtkond. Raamatukirjastamise osas on aktiivne jällegi olnud Eesti Päevalehe juhtkond. Päevalehest kasvas välja Eesti juhtiv tasuta ajaleht Linnaleht.
Maailma meediaettevõtete arengus on äärmiselt tähtsaks tõusnud internetiäri. Eesti Meedia on teinud panuse kahele internetiportaalile Postimees.ee ja Soov.ee. Ekspress Grupi valik on mitmekesisem: töökuulutuste portaal Hyppelaud.ee, autoportaal www.ac24.ee, uudisteportaalid Epl.ee, Ekspress.ee ja Sportnet.ee ning vaba aja portaal Weekend.ee. Need on kaks eri strateegiat, mis mõlemad tunduvad maailmas edukad olevat – Eesti Meedia koondab kõik paari portaali, Ekspress Grupp arendab igale sihtrühmale oma portaali.
Ekspress Grupp on juba praegu rahvusvaheline kontsern. Leedus on grupil kaks tütarettevõtet. AS Ekspress Leidyba on üks Leedu juhtivaid ajakirjade kirjastajaid oma 18 väljaandega. Leedu turul on ka Eesti Meedia. Samas ei ole Ekspress Grupp (nagu ka Eesti Meedia) suutnud ennast murda Läti turule. Kuna Ekspress Grupp on oma koduturuna määratlenud Baltikumi turu ja seoses börsile minekuga on grupil tekkimas vaba raha, võib ilmselt selles valdkonnas oodata uudiseid.
Ekspressi tagasiost
Ekspress Grupi kui suurettevõtte sünnile pani Hans H. Luik aluse 2001. aastal, kui ostis Rootsi Marieberg Internationalilt tagasi kolm aastat varem müüdud 50 protsenti Ekspress Grupi aktsiatest, saavutades nii 100-protsendise kontrolli kontserni üle. Luik ise on seda ostu meenutanud humoorikalt, sest tema ammune huvi keelte vastu tõi talle sisse miljoneid Rootsi kroone. Nimelt ei teadnud vastaspool, et Luik oskab rootsi keelt. Seetõttu ei varjanud nad oma mõtteid ei hinna ega müügitingimuste osas, arutades neid Luige juuresolekul. “Alla selle summa me ei müü, aga küsime paar korda rohkem – küll ta nõustub,” kõlas Luige kõrvu jõudnud rootsikeelne lause.
