EL-i kava tõstaks Eesti põllumajandustoetust neli eurot hektari kohta

Euroopa Komisjoni esitatud eelarvekava järgi hakkab 2013. aastast Euroopa Liidu (EL-i) põllumajandustoetusteks eraldatud kogusumma vähenema, toetuste võrdsem ja õiglasem jagamine võib tähendada Eesti põllumeestele nelja eurot hektari kohta rohkem aastas.

Praegu saavad Eesti põllumehed toetust keskmiselt 90 eurot hektari kohta, samas kui Soomes on see summa kaks korda suurem, Saksamaal ja Itaalias peaaegu kolm korda suurem ning Kreekas peaaegu 500 eurot aastas, kirjutas ajaleht Postimees esmaspäeval.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ütles ütles intervjuus ajalehele, et praeguse EL-i finantsperspektiivi ettepaneku järgi tõuseks ühe hektari toetusmäär nelja euro võrra. "Me alles alustame diskussiooni ja ma loodan, et võidame oluliselt rohkem kui praeguse eelarveprojekti põhjal," ütles Oopkaup.

Oopkaubi sõnul alustas Eesti põllumajanduse toetuspoliitikat kapitalitoetusega, mis on olemuselt investeeringutoetus. "Arvan, et tegelikult oleks üsna kasulik, kui tulevikupoliitika keskendukski sellistele investeeringutele," ütles Oopkaup. "See tähendaks tehnilise progressi toetamist ja põllumajandustootjal oleks suhteliselt heal tasemel tehnoloogia, millega saavutatakse tootlikkus."

Uue EL-i eelarvekavaga välja käidud ühine põllumajanduspoliitika erineb Oopkaubi sõnul väga palju investeeringutoetustel põhinevast poliitikast. "Võimalik, et kunagi jõutakse ka selliste kapitalitoetusteni. Mina olen sellel teemal diskuteerinud teiste liikmesriikidega – näiteks taanlastega, ja nemad oleksid isegi sellise variandiga põhimõtteliselt nõus," ütles Oopkaup.

Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütles ajalehele, et jaotusmehhanism peaks arvesse võtma seda, et Eesti on põhja piirkonnas ja vegetatsiooniperiood on lühike. "Need täiendavad kulutused, mida Kesk-Euroopas ideaalsetes kliimatingimustest tegema ei pea, peaksid olema Eestis avaliku rahaga kompenseeritud," ütles Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on kõigi EL-i põllumeeste keskmine toetus 273 eurot hektari kohta. Toetuste võrdsustamine võiks Sõrmuse sõnul tähendada näiteks seda, et minimaalselt oleks toetus keskmisest määrast 80 protsenti ja maksimaalselt 120 protsenti.

"Kuna uute liikmesriikide maht põllumajanduses on suhteliselt väike, siis see tegelikult EL-i tasandil massiivset vahendite ümberjaotamist kaasa ei tookski," ütles Sõrmus. "Balti riikide olukorra märkimisväärne parandamine ei tähenda Prantsuse põllumeeste olukorra drastilist halvenemist."

EL-i ühist põllumajanduspoliitikat rahastatakse kesksest eelarvest.