Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad leppisid reedel Brüsselis kokku Euroopa autoriõiguse direktiivi eelnõu viimastes muudatustes, sillutades sellega teed direktiivi lõplikule vastuvõtmisele.
Euroopa Liidu 28 liikmesriigi esindajad lahendasid reedel toimunud kohtumisel viimaseid vaidlusi, mis autoriõiguse direktiivi eelnõus olid jäänud, vahendab Financial Times. Seejuures suutsid ka Prantsusmaa ja Saksamaa lahendada küsimuse, kas praegu pooleli olev autoriõiguse reform peaks laienema ka väiksematele tehnoloogiettevõtetele.
Tegemist on olnud viimastel aastatel ühe kõige enam poliitilise lobi turmtule alla sattunud algatusega, mis on viinud Google’i sarnaseid tehnoloogiahiide vastamisi kirjastajate, muusikute ja sisuloojatega. Reedel saavutatud kokkulepped tähendavad, et nüüd saavad riikide valitsused asuda konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi saadikutega, et 14. veebruariks oleks direktiivi eelnõu valmis.
Euroopa Komisjon algatas EL-i autoriõiguse direktiivi muutmise 2016. aastal. Tegemist oleks ligi 20 aastat kehtinud reeglistiku uuendamisega. Selle eesmärk on tasakaalustada veebiplatvormide ja sisuloojate omavahelisi suhteid, tagamaks autoritele õiglasema tasu ning sundimaks internetiplatvorme eemaldama autoriõigusega kaitstud sisu.
„Mul on heameel näha, et Euroopa Liidu liikmesriigid on taas leidnud autoriõiguse reformis ühise keele,” märkis Andrus Ansip, eestlasest eurovolinik, kelle vastutusalaks on digitaalne ühisturg. „Euroopa väärib autoriõigusi, mis on digiajastusse sobivad: see on hea nii autoritele, veebiplatvormidele kui ka tavalistele interneti kasutajatele.”
Autoriõiguse drektiivi eelnõu kohaselt peab YouTube edaspidi hakkama filtreerima keskkonda laetavaid videosid vastavalt sellele, kellele materjali autoriõigus kuulub ja võtma maha videod, mis on autoriõigusi rikkudes tavakasutajate poolt üles laetud. YouTube, mis nüüd kuulub Google’ile, on hoiatanud, et peab seejärel eemaldama keskkonnast miljoneid videoid.
Seda muudatust sisaldava artikkel 13 vastu on kogutud ka 4,5 miljonit allkirja ning mitmed eurosaadikud on tugevalt selle vastu, kuna leiavad, et see tähendaks tsensuuri kehtestamist ja sõnavabaduse pärssimist internetis.
Reedeste kokkulepete suurim edasiminek toimus Prantsusmaa ja Saksamaa vahelises vaidluses, kus küsimuseks oli, kas ka väiksemad veebiplatvormid peavad hakkama neid reegleid järgides oma sisu filtreerima. Prantsusmaa, kes seni nõudis, et uued reeglid hakkaks kõigile ühtemoodi kehtima, nõustus nüüd kompromissiga, mille tulemusel ei pea platvormid, kellel on vähem kui 5 miljonit kasutajat, seda filtrit rakendama.
Ka tähendaks direktiivi vastu võtmine, et Google News peab hakkama uudisväljaannetega litsentsi teemal kokkuleppeid tegema, et saaks edaspidigi näidata katkeid nende poolt avaldatud uudistest. Euroopa Parlamendi saadikud ja EL-i liikmesriigid peavad nüüd lähinädalal kokku leppima, kas ka pealkirjad ja pildid läheks selle nõude alla ja kui palju teksti võiks Google News kuvada ilma, et rikuks väljaannete autoriõigusi.
Google’i peajurist Kent Walker ütles, et ettevõte on reformi vastu. Google Newsi puhul oleks isegi siis see liiga piirav, kui neile jääb õigus teksti piiratud mahus näidata. Euroopa ajakirjanike ühendus, mis seni on olnud selle muudatuse vastu, seda enam ei toeta, kuna leiab, et see ei taga mingil viisil õiglasemat tasu ajakirjanikele.
Kui uuel nädalal suudavad liikmesriikide ja parlamendisaadikute vahelised läbirääkijad direktiivi eelnõu sisus kokku leppida, peab selle heaks kiitma Euroopa Parlamendi enamus.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
