EL-i nõuded käivad lihatöötlejate üle jõu


Eesti ligi 300 lihatöötlejast pole veel ükski suutnud täita euronõudeid, et eksportida oma tooteid Euroopa Liitu (EL).

“Eestis ei ole hetkel ühtegi lihatööstust, kellel oleks EL-i sertifikaat, et oma toodangut liitu eksportida,” ütles AS Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm Maalehele.

“Eurokvoodid suurenevad automaatselt, aga meie liha ei pääse praegu Euroopasse, tänase seisuga on eksport EL-i null,” kinnitas ka põllumajandusminister Ivari Padar.

Hormi sõnul ei suuda paljud lihatööstused täita ka Eesti seadusi, et viia lihatootmine 2002. aasta lõpuks hügieeninõuetele vastavaks ja taotleda uus tegevusluba, eurotunnustusest rääkimata.

“Kui Eesti riik surub jõuliselt läbi oma seaduste täitmise, jääb alles võibolla paarkümmend lihatööstust, sest sisuliselt ületab Eesti toiduseadus EL-i nõudeid,” märkis Horm. Tema sõnul loodab Rakvere tööstus saada eurotunnustuse kauba eksportimiseks EL-i alles 2002. aasta lõpus.

Ka Saaremaa liha- ja piimatööstuse direktor Ahti Viilup tõdes, et nõuded lihatööstustele on karmimad kui piimatööstustele. “Meil on kaasaegne tööstus, aga paljudel on väiketööstus kuskil karjalaudas. Kui nüüd euronõuded tulevad, siis kindlasti kaks kolmandikku tööstustest pannakse kinni,” ennustas ta.

Põllumajandusministeeriumi nõuniku Ants Laansalu hinnangul suudab vaid seitse-kaheksa lihatööstust viia tootmise vastavusse toiduohutuse normidega.

“Selleks on neil vaja investeerida umbes 500 miljonit krooni ja siis suudavad need seitse-kaheksa töödelda kogu Eestis toodetud liha,” märkis Laansalu.

Toiduohutusnormidest enamik on praeguseks täidetud AS Rakvere Lihakombinaadil, AS Valga Liha- ja Konservitööstusel, AS Saaremaa Liha- ja Piimatööstusel ning AS Talleggil.

Ekspressi konverents 2020