Eesistuja ettepanek näeb ette pikaajalise eelarve mõningase vähendamise. Kui Euroopa Komisjoni algne ettepanek oli 1,1 miljardit ja eesistuja ettepanek veebruaris 1,094 miljardit, siis uus ettepanek on 1,074 miljardit eurot. Samal ajal lisandub majanduse taaskäivitamise fond mahuga 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit eurot on kavandatud toetustena jagamiseks ja 250 miljardit eurot laenuabiks.

Kui majanduse taaskäivitamise fondi mahu ja toetuste ning laenude vahekorra küsimuses jääb Michel komisjoni ettepaneku juurde, siis muuta kavatsetakse raha jagamist.

Paljud riigid olid rahulolematud, et toetuste jaotusvõti võtab arvesse kriisieelset töötuse taset, aga mitte kriisi tekitatud tegelikku kahju. Uue ettepaneku kohaselt jaguneks suurimast toetusmeetmest ehk taastumis- ja vastupidamisrahastust kaks kolmandikku endiselt komisjoni ettepaneku järgi, aga üks kolmandik võtaks arvesse sisemajanduse kogutoodangu kahanemist 2020. ja 2021. aastal. See tähendab, et 217 miljardit eurot toetusi jagatakse järgmisel kahel aastal vastavalt komisjoni algsele jaotusvõtmele ja 93 miljardit eurot järgnevatel aastatel vastavalt majanduslangusele.

Samal ajal pakub Michel välja suurema sõnaõiguse andmist riikidele ehk nõukogule riiklike reformiplaanide hindamisel. Toetusraha saamiseks majanduse taaskäivitamise fondist peavad kõik riigid esitama riiklikud investeeringute plaanid, mis peavad arvesse võtma komisjoni soovitusi, toetama majanduskasvu, töökohtade loomist, majandusliku ning sotsiaalse vastupidavuse suurendamist, rohepööret ja digiarengut.

Euroopa majanduse taaskäivitamise kavas riikide kompromissile
Euroopa Liidu riike koondav nõukogu peab kõikidele riiklikele reformiplaanidele andma enamushääletusega oma heakskiidu ja raha makstakse välja üksnes eesmärkide täitmisel.