Palgatõusu toetab eelkõige majanduskasv, mis Euroopa Liiduga (EL) ühinemisel kiireneb tänu abiprogrammidele ja suurenevatele välisinvesteeringutele, teatas ETAle riigikantselei Euroopa Liidu teabekeskus.

15 majandusanalüütikut prognoosivad, et Eesti keskmine nominaalpalk on kolme aasta pärast 7500 krooni kuus. Analüütikute hinnangul kasvab Eesti liitumisel ELiga aastaks 2010 keskmine palk 12.100 kroonini, liidust välja jäädes aga 10.700 kroonini. “Kiirema palgatõusu põhjustab ühinemisel Euroopa Liiduga majanduse kasvutempo kiirenemine,” ütles üks analüütikutest, Eesti Panga osakonnajuhataja Tanel Ross.

Analüütikud hindavad, et ühinemisel ELiga on Eesti keskmine sisemajanduse kogutoodangu (SKT/SKP) reaalkasv aastatel 2005-2010 5,6 protsenti aastas ning reaalpalk kasvab 5,5 protsenti aastas. Mitteliitumisel hinnatakse nii SKT kui reaalpalga aastaseks kasvuks samal perioodil neli protsenti. Ekspertküsitluse kohaselt toob ELiga ühinemine kaasa tööpuuduse ning intressimäärade alanemise.

Liitumine ELiga põhjustab ka veidi kõrgema inflatsiooni. “Analüütikute prognooside kohaselt on hinnatõus Eestis ühinemise korral Euroopa Liiduga veidi kiirem kui mitteühinemisel,” märkis Tanel Ross. “Oluline on aga rõhutada, et Euroopa Liidus olles kasvab meie elanike ostujõud kiiremini kui liidust välja jäädes,” lausus Ross.

Majandusanalüütikute prognooside kohaselt suureneb ELiga liitumisel pensioni- ja tervishoiukulutusteks mõeldud raha hulk. “Ka sotsiaalkulutusteks laekub ELiga liitudes raha rohkem seetõttu, et majanduse kasvutempo kiireneb,” selgitas Ross.

Küsitluse viis tänavu juulis läbi riigikantselei ELi teabekeskus, et selgitada, kuidas Eesti juhtivad majandusanalüütikud hindavad Euroopa Liiduga ühinemise mõjusid Eesti makromajandusele.

Küsitlusele vastas 15 analüütikut: Tanel Ross Eesti Pangast, Ruta Eier ja Heido Vitsur majandusministeeriumist, Andrus Säälik rahandusministeeriumist, Jüri Sepp Tartu Ülikoolist, Alari Purju ja Jaanus Raim Tallinna Tehnikaülikoolist (TTÜ), Teet Rajasalu TTÜ Eesti majanduse instituudist, Sven Kunsing Eesti Ühispangast, Anne Karik-Uustalu Sampo Pangast, Erik Terk Eesti Tuleviku-uuringute Instituudist, Kalev Kukk Eesti Panga nõukogust, Marit Paalberg Nordea Pangast, Erika Sisask statistikaametist ja Hardo Pajula Eesti Kõrgemast Kommertskoolist (EBS).

Samasisulise majandusanalüütikute ekspertküsitluse viis ELi teabekeskus läbi ka mullu suvel. Tänavuste ja mulluste prognooside vahel olulisi erinevusi pole.