Valitsuse pressiesindaja teatel nentisid nad, et kui Eesti otsustab septembris toimuval rahvahääletusel EL-iga mitte ühineda, võib majanduse olukord eelkõige läbi tõusvate intressimäärade teravneda.

Eesti Panga hinnangul on Eesti majanduse suhteliselt hea seisukorra taustal praegu probleemiks jooksevkonto puudujääk. Investeeringud on kasvanud kiiremini ettevõtete kasumitest ja tarbimine eraisikute sissetulekutest, teisalt on eksporditulu kasv oodatust väiksem. Eelnev võib viia erasektori võlakoormuse tasemele, kus laenude tagasimaksmine muutub raskeks.

Kraft ja Ross avaldasid arvamust, et jooksevkonto puudujäägi vähenemine saab toimuda vaid valitsuse ja keskpanga koordineeritud tegevuse tulemusena. Eesti Panga juhid rõhutasid ka, et Eesti majandusarengu tagamisel on oluline hoida riigieelarve ülejäägis nii tänavu kui ka 2004. aastal.