EL paneb vilepuhujad suure kaitse alla – ka Eestis ei tohi tööandja peagi keelduda edutamisest ega saata inimest psühholoogi juurde

 (47)
Danske panga rahapesuskandaali vilepuhuja Howard Wilkinson
Danske panga rahapesuskandaali vilepuhuja Howard WilkinsonFoto: Ritzau Scanpix Denmark, Reuters/Scanpix

Hiljuti Euroopa Liidu poolt vastu võetud direktiiv, mida peavad ka Eesti ettevõtted järgima, toob lisaks vilepuhujate vihjeliini kohustusele paljudele ettevõtetele kaasa terve rida muid kohususi. Ka paneb see amelikult vilepuhujana teadvustatud inimese suure kaitse alla.

„Viimasel paaril aasta on olnud meedias palju juttu vilepuhujatest ehk inimestest, kes juhivad avalikkuse tähelepanu näiteks oma tööandja rikkumistele,” rääkis eile toimunud Soraineni meediahommikul advokaadibüroo kohtuvaidluste lahendamise ja ennetamise valdkonna advokaat Albert Linntam.

Ka Eestis on hiljuti olnud mitu näidet sellistest inimestest – nii TTÜ eurorahaga skeemitamise avalikkuse ette toonud Keegan McBride kui ka maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, kes seadis kahtluse alla endise maaeluministri Mart Järviku otsuste seaduspärasuse ja pöördus talle teadaoleva infoga prokuratuuri. Kuigi McBride ei ole veel töökohta kaotanud, läks Lemettile see samm maksma töökoha.

Viimasel paaril aastal on Eesti meedia palju kajastanud ka Danske panga rahapesuskandaali avalikkustamisele kaasa aidanud vilepuhuja Howard Wilkinsoni lugu.

Seotud lood:

Vähemalt 1500 ettevõttes vilepuhujate vihjetelefonid

„Hiljuti võttis uue direktiiviga oma kaitsva tiiva alla ka Euroopa Liit,” jätkas Linntam, viidates, et see omakorda tööandjatele terve rida uusi kohustusi kaasa. Kõigepealt peavad kõik üle 50 töötajaga ettevõtted ja avaliku sektori asutused peavad looma kanalid ja sisereeglid õigusrikkumistest teavitamiseks. Eestis küündib selliste ettevõtete arv 1500-ni.

„Üks viis sellistest rikkumistest teavitava kanali loomiseks on vihjetelefonid, mida on päris mitmed Eesti tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted ka juba teinud,” rääkis Linntam. Sellele lisandub ka uute sisereeglite loomine, mis on üsna mahukas töö, mistõttu peaks ettevõtted sellega võimalikult varakult algust tegema.

Samal ajal ei pääse nendest kohustustest ka väiksemad ehk alla 50 töötajaga ettevõtjad – nemad peavad kõigepealt viima läbi riskihindamise, mille alusel peaks selguma, kas ja milliseid siseprotseduure peavad nemad sisse viima. Välistatud ei ole, et nemadki peavad looma vilepuhujate vihjetelefonid.

„Rikkumised, mille kohta vilepuhujad võivad infot anda, on väga erinevad – alustades IT-lahenduste ebapiisavast turvalisusest ja lõpetades tarbijakaitse- või keskkonnaalaste nõuete rikkumistega, riigihangete korra rikkumistega,” loetles Linntam. Kui tõsine peab rikkumine olema, ei ole direktiiviga paika pandud.

Õigus saada vilepuhujana erikaitset on inimesel kahel juhul. Kõigepealt peab rikkumine, mis võib esineda ükskõik millises organisatsiooni tegevusega seotud valdkonnas, olema reaalne ehk et sel isikul on tõesti alust arvata, et selline rikkumine tõesti aset leidis.

Teise asjana peab inimene aga kõigepealt kas asutusesiseselt või vastavale õiguskaitseorganile sellest teada andma. See tähendab, et esimese kahtluse peale kõigepealt meediasse pöörduvatele töötajatele see kaitse ei laiene.

Vilepuhuja erikaitse võivad saada kõik inimesed, kes raporteeritud rikkumisega kokku puutuvad – alates juhatuse ja nõukogu liikmetest kuni koristaja tasustamata praktikantideni välja. EL-i direktiivi järgi on sellele õigus ka tööintervjuul mittevalituks osutunud inimene, kes sai värbamisprotsessi käigus infot rikkumise kohta. „Seega ettevõtjad peavad olema väga valvsad,” sõnas Linntam.

Muudab töötaja vallandamise võimatuks

Kuigi töötaja vallandamine ei ole Eestis tänagi väga lihtne, muudab EL-i direktiiv selle vilepuhuja puhul üsna võimatuks, kuna keelab tööandjatel ära terve rida tegevusi, mida esmapilgul tundub, et ei peaks keelama.

Näiteks on vilepuhuja puhul keelatud edutamise takistamine, tulemuslikkusele negatiivse hinnangu andmine, ebasoodsa soovituskirja andmine, ajutise töölepingu tähtajatuks töölepinguks muutmata jätmine ja sotsiaalmeedias isiku maine kahjustamine. Ka ei tohi tööandja seda inimest saata psühhiaatri juurde või ravile.

Eesti peab EL-i vilepuhujate direktiivi kehtestama hiljemalt 2021. aasta detsembriks.