EL sunnib Eesti farmereid piimakarja vähendama

Euroopa Komisjoni Eestile pakutav esialgne piimatootmise kvoot on väiksem kui eelmise aasta piima kogutoodang ning halvemal juhul võib see kaasa tuua Eesti piimakarja vähendamise pärast ühinemist Euroopa Liiduga (EL), kirjutas laupäeval Võrumaa Teataja.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks Eesti saama ELi liikmena õiguse toota aastas kuni 562 000 tonni piima, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai neljapäeval Tartus toimunud lihafoorumil.

Pakutav tootmispiir on 118 000 tonni võrra allpool Eesti piimakarja mullusest kogu- toodangust. Eelmisel aastal andsid Eesti lehmad kokku 680 000 tonni piima. Sel aastal ennustatakse toodangu mahu kasvu.

„Euroopa Liit lähtub kuivast statistikast,” ütles Kevvai. Tema sõnul võttis Euroopa Komisjon kvoodi arvutamisel aluseks Eesti piimatootmise aastatel 1997—1999, mil piimandussektor oli suures madalseisus.

Kevvai rõhutas, et tegemist on esialgse ettepanekuga, mille Euroopa Komisjon esitas diskuteerimiseks liikmesriikidele. Aprillis peaks valmima ELi ühispositsiooni mustand ning lõplik positsioon, mis võetakse Eestiga peetavatel läbirääkimistel aluseks, saab paberile juunis.

Eesti soovib piima tootmiskvoodi suuruseks 900 000 tonni aastas. Põllumajandusminister Jaanus Marrandi sõnul suudaks Eesti farmid nii palju piima toota karja suurendamata.

Kui Eesti euroläbirääkijad ei suuda põllumajanduspeatüki üle vaieldes kvooti suurendada ning lehmade tootlikkus kasvab, võib see kaasa tuua Eesti piimakarja vähendamise, sest ületootmise korral ähvardavad riiki liidupoolsed sanktsioonid.

„Kitsaks läheb,” hindas Eestile pakutavat tootmiskvooti Väimela Põllumajanduse OÜ juhataja Priit Süüden. Tema sõnul toob väike kvoot kaasa suure võitluse tootmislubade jagamisel ning paljud farmerid võivad tootmisest loobuda.

„Kvoodil tekib turuhind,” jätkas Süüden. Osa tootmisloa saanud farmereid võib karja- pidamisest loobuda ning müüa loa teistele edasi. Süüden usub, et tänased tegijad saavad 562 000tonnise kvoodi piires hakkama. „Kui aga tootmist laiendada, no siis läheb [kvootidega] äriks.”

Piima tootmiskvoot on Eesti põllumajanduse jaoks kõige tähtsam kvoot, ütles põllumajandusekspert Ivari Padar. „Juba Lenin kirjutas, et Baltimaad on piimanduse areaal,” ütles Padar.

Tema sõnul on madala tootmistasme pakkumine nii Eestile kui ka teistele kandidaatriikidele seotud lähenevate valimistega Prantsusmaal. Kuna Prantsusmaa põllumehed on Padari hinnangul kõige varmamad oma õiguste nimel „tomateid pilduma”, siis ei soovita nii tundliku küsimusega, nagu uute riikide tootmiskvoodid, praegu tegelda.

Kui peaks juhtuma, et Eestil ei õnnestu välja kaubelda suuremat tootmisluba, võib Padari sõnul osa inimesi rikkaks saada. „Kvoot hakkab käima käest kätte. Hollandis müüakse talusid ja kvoote ning hakatakse seejärel rantjee elu elama,” ütles Padar.