Samas muutub autoga välismaal reisimine bürokraatiavabamaks ning kasutusele võetakse uued juhiload, sõiduki registreerimismärgid ning registreerimistunnistus, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mais-juunis ootab autoomanikke bensiini ja diislikütuse kallinemine. Bensiiniliitri aktsiis peab hiljemalt 1. mail tõusma ühe krooni võrra ja diislikütuseaktsiis 1,5 krooni liitri kohta. Bensiin kallineb seetõttu umbes 12–15 protsenti ning diislikütus 18–20 protsenti.

Praegust hinda arvestades hakkab bensiini 95 Euro liiter maksma umbes 10.05 krooni ja diislikütuse liiter 10.30 krooni.

Seega võib Eestist saada ainus Euroopa riik, kus diislikütus maksab bensiinist rohkem.

Liikluskindlustuse tariifid kerkivad EL-iga liitumisel kuni 30 protsenti, sest seadusmuudatusega kaob 1. maist erinevus liikluskindlustuse tavapoliisi ja praegu välismaale sõiduks vajaliku rohelise kaardi vahel.

Märtsis-aprillis tabab Eestit uute sõidukite ostu buum, kuna suvel lähevad paljud maasturid ning Jaapani, USA ja Korea autod kallimaks. Seda põhjusel, et 1. mail rakenduvad kaitsetollid sõidukitele, mis ei ole Euroopa Liidu territooriumil toodetud. Sõiduki esimest korda liidu liikmesriigis registreerimisel on tollimaks 10 protsenti maksumusest, vaid Venemaal toodetud autodel võib tollimaks olla 6,5 protsenti.

Kapitalirendiga autot liisides tuleb peagi tasuda sõiduki kättesaamisel kogu käibemaks, seni on see lisatud igakuistele rendimaksetele. Seega pole eraisikul tulevikus soodne soetada kapitalirendiga autot, kui ta tahab selle müüa enne lepingu lõppu.

Aasta teisel poolel võivad autojuhid taotleda Euroopa Liidu sümboolikaga juhiloa, sõiduki registreerimismärgid ja registreerimistunnistuse. Nende väljavahetamine ei ole kohustuslik, sest senised dokumendid ja numbrimärgid kehtivad edasi.