Nimelt taunis Monti praegu autotööstuses valitsevat selektiivset hinnakujundust, mille kohaselt osades riikides on autode väljamüügihinnad palju kõrgemad kui teistes.

Praeguse süsteemi kaotamine tähendaks konkurentsi teravnemist ja autode maksustamiseelse hinnavahe vähenemist Euroopas.

Soomes, kus autode maksustamiseelne hind on Euroopa madalaim, tähendaks see vältimatut hinnatõusu, mis omakorda suurendaks survet valitsusele alandada automaksu, mis on Soomes Taani järel EL-i kõrgeim.

Soomes on automaks 100 protsenti ja Taanis 105 protsenti. Samas puudub automaks Belgias, Suurbritannias, Itaalias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal.

1985. aastal kehtestatud ja 1995. aastal pikendatud "grupierand" annab autotootjatele võimaluse pidada selektiivset jaotussüsteemi, mille kohaselt riigid on jagatud hinnapiirkondadeks.

Komsijoni tehtud uuringud näitavad, et selline selektsioon ei ole põhjendatud ning Monti vihjas, et komisjon võib tühistada 2002. aasta sügiseni kehtiva grupierandi.

Kõige aktiivsemalt nõuavad senise süsteemi kaotamist britid, kuna seal on kõige kõrgem autode netohind. Näiteks Volkswagen Golfi hind on Suurbritannias 13.040 dollarit, Saksamaal maksab sama auto 11.040, Itaalias 10.690, Prantsusmaal 10.510 ja Soomes 8290 dollarit.

Sisuliselt võiks Euroopa Liidu kõige kallimate autodega riigis elav inimene osta auto kõige odavamalt maalt 30 protsenti odavamalt, aga see on vaid teoreetiline võimalus. Näiteks keelduvad Soome ja Taani autokaupmehed müümast autosid Rootsist või Saksamaalt tulevatele ostjatele. Soomes kehtib ka topelthinna süsteem, mis väljendub selles, et välismaalastele näidatakse kõrgemat hinda.

EL-i siseturu põhimõteid rikkuva praktika taga on autotootjate hirm, et kogu Euroopa autokaubandus võiks koonduda näiteks Soome.