Elamislubade kvoot võib hakata piirama välismaalaste Eestisse tööle tulekut
Kui 2016. aasta vaates kvoot takistavaks teguriks ei saa, siis on 2017. aasta ja 2018. aasta vaates see Oviiri hinnangul juba reaalne mure.
Kui viimastel aastatel on töötamiseks antud elamislubade arv kasvanud aastas ligi 300 taotluse võrra, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium prognoosib, et välismaalastele suunatud värbamisprogrammi "Work in Estonia" edukal elluviimisel suureneb lähiaastatel elamislubade taotluste arv veelgi ja ühel hetkel hakkab kvoot seda piirama.
"Pean oluliseks praeguse regulatsiooni ülevaatamist nii, et ettevõtjate vajadused oleksid parimal võimalikul viisil kaetud. Ettevõtjate suurim arenguprobleem on juba aastaid olnud kvalifitseeritud tööjõupuudus ning teemaga tegelemist ei ole võimalik enam edasi lükata," leiab Oviir.
Seda milline peaks kvoot olema, kui suur tegelik nõudlus Eestis töötamise järele on ja kas välisspetsialisti kaasamiseks ettevõttesse oleks vaja muuta tingimusi, analüüsib praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Piirmäära tõstmiseks soovib Oviir algatada siseministeeriumi ja teiste seotud osapooltega dialoogi.
Täna arutab valitsus 2016. aasta sisserände piirarvu. Tuleva aasta piirav saab olema ligi 200 inimese võrra suurem kui oli tänavune ehk 1317 isikut, mis on 0,1 % Eesti alalisest elanikkonnast.
Sisserände piirarvuga on piiratud Eestisse sisserändavate välismaalaste arv. Piirarvu alla kuuluvad tähtajalised elamisload töötamiseks, ettevõtluseks ning tähtajalised elamisload välislepingu alusel. Sisserände piirarvu ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanike suhtes, abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks, Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikele.
Alates 1. jaanuarist 2016 ei arvestata sisserände piiarvu alla lisaks eeltoodud isikutele ka välismaalast, kellele antakse elamisluba töötamiseks õppejõuna ning välismaalast, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.
Paljud load jäid kasutamata
Aastatel 2012–2014 oli sisserände piirarvuks 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast ning 2015. aastal 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Aastal 2012 võis piirarvu alusel Eestisse elama asuma soovivatele välismaalastele anda kõige rohkem 1008 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 581 ja kasutamata jäi 427.
Aastal 2013 võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1000 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 602 ja kasutamata jäi 398 tähtajalist elamisluba. Aastal 2014 võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 996 elamisluba, millest kasutati ära 720 ja kasutamata jäi 276.
Aastal 2015 võib piirarvu alusel anda kõige rohkem 1322 tähtajalist elamisluba, millest 01. detsembri seisuga on ära kasutatud 1137 ja jääk on 185 tähtajalist elamisluba.
Ministeerium leiab, et kuna töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade taotluste ja nende andmiste arv on 2014 ja 2015 aastal tõusnud, siis on põhjendatud 2016. aastal sisserände piirarvu kehtestamine lubatud maksimummääras.
Muudatused välismaalaste seaduses
Uuest aastast jõustuvad muudatused välismaalaste seaduses, millega soodustatakse nende välismaalaste Eestisse saabumist ning lühiajaliselt Eestis viibimist või elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse.
Muudatuste tulemusena on Eesti tööandjatel võimalus värvata välismaalasi värbamisprotsessi lihtsustavate teenuste kaudu, mida pakuvad personalirendiettevõtted.
Eesti töötukassa loa võib anda korraga mitme välismaalase Eestisse töölevõtmiseks senise ühe välismaalase asemel, kui vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga tööjõudu ei ole Eestist leida. Töötukassa luba ei ole enam seotud konkreetse välismaalase isikuga, sest töötukassa ülesanne ei ole hinnata konkreetset välismaalast, vaid Eesti tööjõuolukorda.
Muudatusega kaotatakse ära erisused, millega nõutakse teise tööandja juurde tööle asumisel Töötukassa luba või seaduses sätestatud määras töötasu maksmist.
Tippspetsialisti tööle võtmisel ei laiendata nõuet, et äriühing peab olema Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud, kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot. Taotlemiselt tuleb tööandjal esitada eelnimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
Rohkem asutusi saavad tuua teadlasi
Laieneb ka asutuste ring, kes saavad tuua teadlasi lihtsustatud korras Eestisse tööle. Lisaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele saab tööandjaks olla õppeasutus, kel on kehtiv institutsionaalne akrediteering või riigi – ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud asutus, kelle põhitegevusalaks on teadus- ja arendustöö.
Erandite hulka, kes võivad taotleda elamisluba töötamiseks ilma Eesti töötukassa loata ning palgakriteeriumit täitmata, lisanduvad lisaks välismaalastele, kes on omandanud kõrghariduse Eestis bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes, ka välismaalased, kes on omandanud kõrghariduse Eestis rakenduskõrgharidus õppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes.
Üldjuhul saab abikaasa taotleda elamisluba Eestis elava välismaalase juurde tingimusel, et viimane on Eestis elanud püsivalt kaks aastat. Erandite hulka, kelle puhul ei nõuta eelnevat kaheaastast Eestis elamist, lisanduvad bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes elamisloa õppimiseks saanud välismaalased.
Kaotatakse ka tähtajalise elamisloa ettevõtluseks saanud välismaalase Eestis töötamise erisused.
Eestist eemalviibimist on võimalik registreerida ka juhul, kui välismaalane kavatseb viibida ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemise eesmärgil.
Elamisloa maksimaalne menetlemise aeg on 90 päeva, kuid reaalne praktika on, et elamisloa saab ühe kuuga kätte.
