Läti kinnisvaramüüjad teenisid kahe aasta jooksul elamisloa omandanud rohkem kui 2400 välismaalaselt üle 240 miljoni euro. Enamjaolt on tegemist Euroopas odavat kinnisvara jahtinud Venemaa kodanikega.

Mitmest Riia hotellist võib muu reklaammaterjali kõrvalt leida vandeadvokaat Mārtiņš Bunkusi voldiku „Läti elamisluba – aken Euroopasse”. Reklaamtekst selgitab, et igal soovijal, kes ostab Riias või selle ümbruses 143 000 euro või provintsis 70 000 euro eest kinnisvara, on õigus saada viis aastat kehtiv ajutine Läti elamisluba.

316 miljonit eurot

„Riia ümbruses, näiteks Jūrmalas ostavad kinnisvara peamiselt venelased, odavama hinnaga provintsides hiinlased,” ütles Bunkus. „Venemaa miljardärid Lätisse ja Eestisse ei tule: nemad lähevad Londonisse. Meile tulevad lihtsalt väga rikkad inimesed. Venemaal valitseb praegu selline mood.”

Bunkus rõhutas, et kõik Läti inimesed oskavad vene keelt. Tema sõnutsi on ka selliseid investoreid, kes soovivad end Lätis kindlustada Venemaa võimaliku poliitilise ebastabiilsuse vastu, kuid nad on vähemuses. Läti ajutisele elamisloale annab lisaväärtust vabadus Schengeni ruumis ringi liikuda. Kuid lätlaste riikliku programmiga ühinemise peamine motiiv peitub kinnisvaraturu eripäras.

„Meid huvitab Euroopa majanduskriisi tõttu odavnenud kinnisvara, milles näeme võimalust investeerida kui ärist tagasitõmbumise järel vajalikku pensionisambasse,” ütles Eesti Päevalehele anonüümsust soovinud jõukas Venemaa kodanik. „Euroopas maksavad praegu samaväärsed majad ja korterid palju vähem kui Venemaal.”

Läti valitsus käivitas 2010. aasta juulis programmi, millega jagatakse ajutisi elamislube peale kinnisvara soetajate ka ettevõtete asutajatele ja isikutele, kes finantseerivad Läti krediidiasutusi ligi 286 000-eurose summaga. Sellest ajast peale on välismaalased toonud Läti rahvamajandusse kokku 316 miljonit eurot. Pankadesse on paigutatud üle 80 miljoni euro, kõige vähem aga ettevõtlusse – umbes kolm miljonit eurot. Vaadeldud aja jooksul esitas elamisloa saamiseks avalduse 1512 investorit koos perekonnaliikmetega, kokku laekus 3538 avaldust.

Elamislubade äri mõjust annab tunnistust asjaolu, et Läti Delfi andmeil tuli selle aja jooksul Läti majandusse kokku 1700 investorilt 497 miljonit eurot välisinvesteeringuid. Niisiis võib elamislubade eest saadud raha moodustada üle 60 protsendi meie lõunanaabri välisinvesteeringute portfellist.

Enamik on tööealised

Skeptikute arvates pole elamislubade programm nii palju uusi investoreid toonud, sest paljud Venemaa kodanikud, kellel oli juba Lätis kinnisvara, võisid oma lähedastele alali
se elamisloa saamiseks teha perekonnaliikmete vahelisi tehinguid.
Ligi 80 protsenti Läti elamisloa ostnud välismaalasi on pärit Venemaalt ja Ukrainast. Enamik neist – 52 protsenti – on kõige tööjõulisemas eas, 30–45-aastased. Kolmandik välismaalasi on 45–60-aastased.

Ligi veerand Venemaalt tulnuid tegutseb transpordi, tervishoiu või loomingulisel alal. Viiendiku puhul on tegemist finantsistidega, sama palju on kaubandustegelasi, kümnendik on koduperenaised. Tootmisega ja juriidiliste konsultatsioonidega tegeleb samuti kümnendik.



TEISED RIIGID

Läti pakub EL-i odavaimat „vaba” elamisluba

- Elamisluba 150 000-eurose Riia korteri soetamise eest paistab teiste Euroopa riikide kõrval lahke pakkumisena, kirjutab Euromag.ru.

- Tänu päikeselistele randadele buumi ajal head kinnisvaraäri ajanud Hispaania kaalub elamisloa andmist neile kolmandate riikide elanikele, kes soetavad 250 000 eurot maksva majapidamise.

- Eelmisel aastal kulutasid venelased Hispaanias kinnisvarale üle ühe miljardi euro. Nad ostsid ligi 5000 objekti, keskmise maksumusega 240 000 eurot.

- Varem 350 000-eurose ostu eest elamisloa andnud Küpros on nüüd tõstnud hinna 500 000 euroni. Elamislubadega teeb äri ka Bulgaaria.



PROBLEEM

Eesti süsteem soodustab korruptsiooni

Eestis saab ajutise elamisloa täiesti seaduslikult raha eest: tuleb investeerida äriühingu tegevusse vähemalt 65 000 eurot, füüsilisest isikust ettevõtjana aga palju vähem, 16 000 eurot.

Mullu elamislubadega hangeldamisega skandaali põhjustanud IRL-i poliitikud Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne kasutasid neid seaduslikke võimalusi, kuid leidsid teenimise šansi asjaolust, et Eesti valitsus piirab elamislubade andmist.

Näiteks tänavu võib ettevõtluseks väljastada kõigest 85 elamisluba ja kokku 504 elamisluba. Selline piirang võimaldas vahendajatel küsida venelastelt rohkem kui 120 taotluse läbi surumiseks iga taotluse eest 3500 eurot. Eestis elamislubade andmisele kehtestatud piirang tundub statistikaameti andmetega kõrvutades veider. Nimelt tuli mullu Venemaalt Eestisse 1200 inimest, mida on kaks korda rohkem kui aasta varem ja rohkem kui Soomest tulijaid, keda oli 1149.