Oma vara, sealhulgas eluaseme kindlustamine aitab inimestel vähendada muret selle varaga toimuda võivate kahjude suhtes. Kindlustamisel on aga mitmeid võimalusi.

Hoonete kindlustamisel on mõned põhitõed, mille järgimine peaks ära hoidma probleemid võimalike kahjude käsitlemisel ja hüvitamisel. Kõigepealt peaks tulevane kindlustusvõtja või lepingu uuendaja kindlustusandjaga koos hindama reaalselt hoone taastamisväärtust ning kindlustama hoone selles väärtuses. Väiksemas ja suuremas väärtuses kindlustamine viib kindlustustingimuste järgi proportsionaalsele hüvitamisele. Näiteks miljon kroonise taastamisväärtusega hoone kindlustamisel poole väiksema summa ehk 500 000 krooniga makstakse 200 000 kroonise kahjusumma korral ka hüvitust kahjusummast poole vähem ehk 100 000 krooni. Loomulikult ei saa kindlustus olla kasuallikas ja kui näiteks 500 000 kroonise taastamisväärtusega maja on kindlustatud 2 miljoni krooni eest, siis hoone hävimisel võetakse ikka arvesse tegelik taastamisväärtus ehk 500 000 krooni.

Teiseks oluliseks asjaks hoone kindlustamisel on hoonele selle asukohas toimivate reaalsete riskide valik, mille vastu kindlustuskaitset võtta.

Valdavateks riskideks, mida hoonete puhul kindlustatakse, on tuli ja vandalism. Nendel põhjustel toimuvad ka kõige rohkemaarvulised kahjud hoonetega.

Tähelepanu alt jääb välja selline hoonetega seotud risk nagu loodusõnnetus. Üldmõiste loodusõnnetus all saab kindlustada hoonele tekkinud kahju, mille põhjustas tormituul (keeristorm), murdunud puud, postid, rahe ja tormi poolt purustatud hoonesse sissesadanud vesi ja lumi.

Augustikuu tormidega viis tuul kaasa mitmeid katuseid, kuid põhilisteks kahjude allikaks olid tuules lendavad esemed, nagu katusekatte tükid, pilpad, mitmetele hoonetele langesid peale varem mõnusat päikesevarju pakkunud puuhiiglased.

Palju pahandust teeb ka tormidega kaasnev paduvihm, mis näiteks sellel aastal keeristormiga äraviidud katusega hoone üle kastis ja mille tõttu siseviimistluse ja elektripaigaldiste taastamine tuli kordi kallim kui uue katuse ehitamine.

Eraldi kindlustamisele kuuluvad kodustele elektriseadmetele voolu üle- või alapingest põhjustatud kahjud, mida kindlustatakse hoonete ja korteriomandi juurde lisalepingu alusel. Need kahjud võivad tekkida lühistest elektriliinides, mille põhjusteks on näiteks inimeste hooletus või vooluseadmete lähedusse löönud välk.

Näiteks on hüvitatud kahju, kus moodsasse viimase sõna järgi kaabeldatud eramajja jõudis välgust põhjustatud ülepinge mööda TV-kaablit ja hargnedes elektrikapis, põletas kogu maja seintes asetsevad elektrijuhtmed ja rikkudes kodutehnika. Seekord oli kodutehnika õnneks ülepingest põhjustatud kahjude vastu kindlustatud.

Kindlustamisel tuleb tähelepanu pöörata ka algselt tühisena tunduvale kindlustuslepingu asjaolule nagu omavastutus. Teatavasti vähendab suurema omavastutuse valik lepingu sõlmimisel seltsile makstavat summat. Seejuures ei tohi aga kindlustusvõtja oma valikut kahjujuhtumi tekkides unustada, sest kahjusummat, mis jääb alla omavastutuse piiri, ei hüvitata.

Kindlasti tuleb kindlustusvõtjal kindlustustingimustega tutvumise juures tähelepanu pöörata ohutusnõuetele, mille tähelepanuta jätmine võib viia kahju hüvitamisest keeldumiseni.