Elanikud panevad prügitoojate hirmus teed kinni
Enne sildi ülespanemist sai ta paari nädala saagina sõiduauto järelkäru täie autokumme ja muud prahti. “Selline tunne oli, et oleks võinud kasutatud asjade poe avada,” rääkis Krause. Ükskord visati tema Tallinna–Kloogaranna tee äärde jäävale krundile ka diivan ja tugitool, need kadusid küll juba järgmisel päeval.
Kinkisid liiklusmärgi
Samast maanteest paarisaja meetri kaugusel elavale Alo Meikarile kinkisid lapsed kaks aastat tagasi sünnipäevaks liiklusmärgi. “Möödasõitjad kippusid teeotsale prügikotte jätma, iga suvi sai vähemalt kärutäis prügi ära veetud,” rääkis Meikar sissesõidu keeldu tähistava märgi ülespanemise põhjusest. Samuti kippusid rohelust nautima tulnud linnainimesed Meikari maale jääva vana talu varemete juures piknikku pidama ja tuld tegema. Pärast sildi paigaldamist on Meikari sõnul prahti vähemaks jäänud, ka piknikupidajad on kadunud.
Harku valla Vahi külas panid kaks naabrit oma teeotsale sissesõitu keelavale märgile lisaks ka metallist tõkkepuu ette, sest keelumärk üksi autosid ei peatanud. “Tegime ise oma raha eest kruusatee korda, kuid võõrad kihutasid siit läbi nii, et pidevalt oli tolm õue peal ja kivid lendasid, mis sest korda tehtud teest nii järele jääb,” rääkis tõkkepuu taga elav Koidu Liiv.
Justiitsministeeriumi eraõigustalituse juhataja Kaupo Paal sõnas, et eratee omanik ei pea kolmandatel isikutel oma teed kasutada lubama, välja arvatud juhul, kui kohalik omavalitsus ja eramaa omanik eratee avalikuks kasutamiseks kohustava lepingu sõlmivad.
Harku valla järelevalveinspektori Andrus Purje sõnul on ka neid inimesi, kes kiusu pärast tee kinni panevad. “Mõned tahavad lihtsalt mõisnikud olla,” rääkis Purje.
“Põhimõtteliselt võib eramaa omanik tõepoolest kogu talle kuuluval maatükil viibimist siltidega keelata,” ütles Paal. Seejuures ei tee seadus vahet, kas tegu on metsade keskel asuva maatüki või linnakrundiga.
Samuti pole eramaa tähistamiseks mõeldud siltidele kehtestatud mingeid reegleid, seega võib eramaa omanik kas või markeriga papitükile “eramaa” kirjutada ja selle traadiga puu külge kinnitada.
“Oluline on see, et tähistus oleks selline, et kolmandad isikud saaksid aru, et tegemist on eramaaga ja et eraomanik soovib, et tema maa-alal ei liigutaks,” ütles Kaupo Paal.
“Põhimõtteliselt oleksid eramaa omanikud tunduvalt sallivamad võõraid oma maale lubama, kui jõmlus ära kaoks,” arvas Purje. Kuni aga oma praht võõra metsa alla poetatakse ja võõra maa peal lärmakalt piknikku peetakse, jäävad ka maaomanikud võõraste suhtes umbusklikuks.
Trahv 1800 krooni
Seadus keelab:
Asjaõigusseaduse järgi on keelatud minna omaniku loata eramaale, kui see on piiratud aiaga või tähistatud eramaa sildiga.
Kui eramaa on tähistamata, siis võib sellel viibida päikesetõusust päikeseloojanguni.
Kui peremehe käsku ei täideta ja maa-alalt ei lahkuta, võib trahv olla kuni 18 000 krooni või arest.
Veeäärsete kruntide omanikud ei või sulgeda kaldaäärt, vaid peavad jätma kaldariba üldisesse kasutusse.
Kallasrada pole veekogul, mis jääb ühe krundi piiridesse.
Väljaspool teid tohivad liigelda vaid operatiivsõidukid või seal töid tegevad masinad, st väljaspool teid ja liiklemiseks ette nähtud kohti on mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine keelatud.
Liiklusmärk teele ette
Eratee omanikul on õigus keelata tema teel liiklemine.
Keelumärgi võib üles panna omavalitsusega kooskõlastamata.
Liiklusmärk peab jääma krundi piiridesse.
AS-st Signaal tellides maksab liiklusmärk lisatahvli ja paigaldusega umbes 1500 krooni.
