Suurim oli hinnatõus Soome, Eesti ja Läti piirkondades, kus tõus jäi 15,9-16,5 protsendi vahele. Megavatt-tunni keskmiseks hinnaks kujunes Soomes 37,08, Eestis 37,11 ja Lätis 37,58 eurot. Nord Pooli süsteemihind oli jaanuaris 32,93 eurot, tõustes detsembriga võrreldes 6,5 protsenti.

Eestis ja Soomes esines hindade vahe 13 tunnil, Eesti ja Läti vahel 89 tunnil kuu kõikidest tundidest.

Elektri võimsusvood liikusid jaanuaris Eesti ja Soome vahelisel suunal 54 protsendil ajast Eesti suunas ja 35 protsendil ajast Soome suunas. Ligi 11 protsendil ajast ehk 80 tunni jooksul kaubandust Eesti ja Soome vahel ei toimunud. Kogu turule antud võimsusest kasutati Eesti suunal ära ligi 20 protsenti ja Soome suunal ligi kümme protsenti, sealjuures kasutati võimsus sajaprotsendiliselt ära vaid kaheksal tunnil Eesti suunal.

Eesti ja Läti vahel liikusid võimsusvood 82 protsendil ajast Läti suunas, kaubandust ei toimunud kuuel protsendil ajast ehk 45 tunnil. 100 protsenti kogu turule antud võimsusest kasutati ära kokku 94 tunnil Läti suunal.

Piiriülese ülekandevõimsuse jaotamise tulu teenis Elering aasta esimesel kuul 306 650 eurot.

Elektrihinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnavahemik oli jaanuaris 7,62-9,42 eurot tonni kohta, tõustes möödunud kuuga võrreldes 0,55-1,25 eurot tonnist.

Nasdaq OMX börsi viimase kauplemispäeva tehingute järgi võib elektri keskmiseks börsihinnaks veebruaris kujuneda 42,15 eurot megavatt-tunni kohta ja märtsis 35,85 eurot.