„Kui praegu on Eesti keskmise kodumajapidamise igakuine elektriarve 26 eurot, siis uuest aastast hakkab ta olema ligikaudu 30 eurot,” näitlikustas Eesti Energia (EE) juhatuse liige Margus Rink avatud elektrituru peamist mõju tavatarbijale. Kuna elektriarve moodustavad kolm komponenti – elektrienergia, riiklikud maksud ja võrguteenus –, siis mõjutab elektri hinna kuni 50-protsendine tõus kogu arve suurenemist natuke vähem. „50 protsenti ei ole muidugi lubadus, aga kui vaadata kahe viimase aasta kilovatt-tunni avatud turu hindu, siis kõiguvad need tõepoolest 4,5 eurosendi juures, praegu on see meil kolm senti.” Veebruarikuu esimesel nädalal tõstis krõbe külm kilovatt-tunni börsihinna lausa 5,94 eurosendini, mis annaks elektri hinna tõusuks pea 100% ja lisaks tarbija elektriarvele 30% (vaata ka graafikut). Ringi sõnul oleks järgmise aasta elektri hinna tõus vältimatu ka juhul, kui Eesti avatud turuga ei ühineks. Esiteks on suudetud elektri hinda madalal hoida sellega, et Eesti Energia sai CO2 kvoote tasuta. 2013. aasta jaanuarist Euroopa Liidu reeglite järgi aga kvoote enam tootmisele niisama anda ei saa ja energiaettevõte peaks hakkama neid ostma, mis annab kohe tunda ka elektri hinnas. Teiseks põhjendab EE hinnatõusu vajalike investeeringutega tootmisvõimsuse suurendamiseks, sest nüüdseks juba amortiseerunud elektrijaamad ei suuda vajaminevat võimsust tagada.
