Hinna mõningase languse põhjustas soojemate ilmadega kahanenud elektritarbimine ning kevadine Läti hüdroenergia tootmise kõrge tase, teatas firma.

Aprillikuu keskmine hinnatase jäi nii Eesti kui Soome hinnapiirkondades (vastavalt 36,69 eurot megavati kohta ja 36,48 eurot megavati kohta) viimase 12 kuu keskmistest hindadest oluliselt madalamale.

Märkimisväärselt on hind alanenud ka aastataguse ajaga võrreldes - Eestis üheksa protsenti ja Soomes vastavalt 31 protsenti. Seda tänu Põhjamaade hüdroreservuaaride eelmiste aastatega võrreldes oluliselt kõrgemale tasemele.

Suurenenud on tootmisvõimsuste ülejääk Norras ja Rootsis, mille tingis elektritarbimise alanemine ning mõju on avaldanud ka CO2 kvootide ühtlaselt madal tase.

Samal ajal olid sarnaselt märtsile Eesti ja Soome hinnapiirkondade hinnad aprillis endiselt kõrgeimad Põhjamaade elektribörsil. Soomes oli kõrge hinna põhjuseks jätkuv tootmisvõimsuste puudujääk ja piirangud ülekandevõimsustel.

Eesti hinnale avaldas aprillis positiivset mõju küll Läti suurenenud hüdroenergia tootmine, kuid elektrienergia kallim hind Leedu elektribörsil ning hinnatõus Soomes tõid Eestis kaasa kõrgeima hinna kõigist NPS hinnapiirkondadest.

Võrreldes märtsikuuga tõusid aprillis NPS Eesti hinnapiirkonnas müüdud elektrienergia kogused ligi 27 protsenti. Müüdud koguste kasvu tingis märkimisväärselt suurenenud koguste import Läti turuosalistelt põhjustatuna hüdroenergia tootmise kevadiselt heast tasemest.

Ostetud kogused moodustasid aprillis kokku 415 gigavatti ja jäid märtsikuuga võrreldes samale tasemele.

Oluliselt, 47 protsendi võrra suurenes Leedu turuosaliste nõudlus, kuna Eesti hinnapiirkonna hind oli võrreldes Leedu elektribörsiga Baltpool madalam.

Aprillis ületasid NPS Eesti hinnapiirkonnas ostetud kogused müüdud koguseid ning nende vahe imporditi EstLink 1 kaabelühenduse kaudu Soomest Eestisse. Müüdud koguste suurenemise tõttu vähenes netoimport Soomest Eestisse 86 gigavati võrra ning moodustas kuu kokkuvõttes 69 gigavatti.