Eile esitasid parlamendi liikmed Ignar Fjuk ja Ülo Tärno riigikogule energiaseaduse paranduse, mille vastuvõtmine võimaldab vähendada 1. aprillist kavandatud elektrihinna tõusu.
Seaduse autorite arvates võib hinnatõus väheneda kuni 25 protsenti.
Energiainspektsioonis kinnitatud tariifide alusel oleks elektri hind tõusnud keskmiselt 90 sendilt 1 krooni 10 sendini kilovatt-tunni eest. Seadusemuudatus võimaldab tariife operatiivselt vähendada ja vabastada elektrihindade alandamine kuuekuulisest tarbijatele ette teatamise nõudest.
Eelnõu autorite hinnangul peaks reaalne hinnatõus olema keskmiselt 5 – 6 senti kilovatttunnilt madalam, kui oli planeeritud. “Kui meil ei oleks praegu käsil Narva Elektrijaamade katelde uuendamist, võiks hinnatõusu veelgi rohkem vähendada,” ütles Fjuk. “Hinnatõusu vähenemine oleks hetkel küll ainult 25 protsenti, kuid see annab võimaluse hindu aasta pärast mitte tõsta.”
Fjuk loodab, et poliitilise tahte korral on võimalik seadusemuudatus parlamendis vastu võtta järgmise nädala jooksul. “Samuti võimaldab seadusemuudatus loobuda Eesti Energial püsitasudest ja seejärel üsna kummalisest sotsiaalelektrist.” Fjuki hinnangul väheneks seetõttu Eesti Energia rahavood ligikaudu 90 miljonit krooni.
“Selline seaduseparandus oleks hea,” ütles energiainspektsiooni peadirektor Märt Ots. “Me liiguksime lähemale Euroopa regulatsioonidele. Asjaolu, et energiaettevõte ei tohi müüa oma teenust või toodet alla inspektsiooniga kooskõlastatud hinna, on ebaloomulik. Sisuliselt tähendab see, et kui me kooskõlastaksime väiksema hinnatõusu, saaks seda rakendada alles kuue kuu pärast.”
Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk ütles, et lähiajal esitatakse majandusministeeriumile ettepanekud, kuidas finantseerida Eesti Energia ja Narva Elektrijaamade investeeringuid. “Edaspidised arengud on valikute ja eesmärgi püstitamise küsimus,” ütles Okk.
