Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul oli juunis tõusuteel olnud tootjahinnaindeks juulis taas languses. „Tootjahinnaindeksit mõjutas juuniga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektrienergiaga varustamises, puidutöötlemises ja toiduainete tootmises. Indeksile avaldas veel mõju elektriseadmete, turbatoodete ja killustiku tootmise hinnatõus," selgitas Šokman.

Eelmise aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, elektroonikaseadmete ning kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus metalltoodete, turbatoodete ja killustiku tootmises.

Aastaga langesid juulis elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise hinnad 23,2 protsenti. Veevarustuse ja kanalisatsiooni hinnad langesid 9,8 protsenti, töötleva tööstuse hinnad kaks protsenti, kuid mäetööstuse hinnad kerkisid 0,8 protsenti.

Ekspordihinnaindeks langes juuniga võrreldes 0,2%. Kõige rohkem langes elektrienergia, toormetsa, paberi ja pabertoodete ning tekstiiltoodete hind ning tõusis naftasaaduste, turbatoodete ja põllumajandussaaduste hind. Võrreldes möödunud aasta juuliga langes ekspordihinnaindeks 6,7%.

Impordihinnaindeks suurenes juuniga võrreldes 0,6%. Keskmisest enam tõusis naftasaaduste, keemiatoodete ja elektriseadmete hind, vähenes aga elektrienergia, nahast toodete, jalatsite ning metalltoodete hind. Võrreldes 2019. aasta juuliga langes impordihinnaindeks 6,1%.