Elektri tootmine vähenes juulis mullusega võrreldes 19 protsenti

Võrreldes eelmise aasta juulikuuga vähenes Eestis elektri tootmine selle aasta juulis 19 protsenti 675 gigavatt-tunnini, kuid tarbimine kasvas samal ajal kaks protsenti 532 gigavatt-tunnini.

Tootmise vähenemise peamiseks põhjuseks on Põhjamaadest soodsama hinnaga elektrienergia impordi suurenemine tulenevalt eelkõige hüdroenergiast, millega võrreldes fossiilkütuste baasil töötavad elektrijaamad oma muutuvkuludega ei ole konkurentsivõimelised, teatas Elering.

Taastuvatest allikatest Eestis toodetud elektrienergia kogus kasvas juulikuus võrreldes aastataguse perioodiga 45 protsenti 68 gigavatt-tunnini, moodustades 10 protsenti kogu elektritoodangust.

Kasvu taga on tuuleenergia koguse enam kui kahekordne tõus. Lisandunud on Aseriaru Tuulepark ja Tuhavälja Tuuleelektrijaam (installeeritud võimsusega vastavalt 24 ja 39 megavatti). Lisaks mõjutasid toodangut soodsamad tuuleolud võrreldes eelmise aastaga.

Lätis kasvas juulikuu elektritoodang hüdroenergia suurenemise toel 42 protsenti 330 gigavatt-tunnini. Tarbimine ulatus samas 528 gigavatt-tunnini. 62 protsenti defitsiidi katteks vajaminevast elektrist importis Läti Eestist.

Leedu elektritoodang küll kasvas juulis neli protsenti, kuid see jäi siiski madalale tasemele (249 gigavatt-tundi).

Tarbimine vähenes veidi ja moodustas 814 gigavatt-tundi. Seega võimaldas tootmine Leedus katta üksnes 31 protsenti tarbimisest. Enam kui pool juulis Leetu imporditud elektrist oli pärit kolmandatest riikidest.

Balti riikide summaarne elektrienergia bilanss oli juulis 624 gigavatt-tunni ulatuse negatiivne, kasvades võrreldes möödunud aasta juulikuuga 15 protsenti. Balti riikides toodeti elektrit 33 protsenti vähem võrreldes siinse summaarse tarbimisega.

Põhjamaade juuli elektritoodang kasvas aastases arvestuses kolm protsenti, seejuures oli Rootsis kasv 14 protsenti ja Soomes kaheksa protsenti. Tarbimine oli Põhjamaades stabiilne, elektrienergia eksport kasvas 84 protsenti ja moodustas kaks teravatt-tundi.

Eesti eksportis juulis elektrit 414 gigavatt-tundi ja importis 293 gigavatt-tundi. Eksport vähenes 14 protsenti, kuid import suurenes 89 protsenti.

Kolmveerand ekspordist toimus elektribörsi kaudu ja ülejäänud kahepoolsete lepingutega. Eesti elektrikaubanduse koguekspordist moodustas juulis eksport Lätti 60 ja Leetu 40 protsenti.

Eestist Soome juulis elektrienergiat ei eksporditud. Elektrikaubanduse koguimpordist moodustas juulis import Soomest 89, import Lätist kaheksa ning import Leedust kolm protsenti.