RAIVO TEEMETS
SEISUKOHT
Energiaseadus on vastu võetud ja jõustub 1. jaanuaril 1998. Eestit ootavad elektrialal ees seadusekohased muudatused. Leiame, et kiires korras tuleb vastu võtta Eesti elektriohutusseadus või elektriohutuseeskiri, kaasates selle koostamisse ja arutamisse võimalikult laia ringkonna elektriala ning seadusloome asjatundjaid.
Energiaseaduse projektide arutelu jooksul tegi Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) mitmeid omapoolseid ettepanekuid seaduse muutmiseks ning pakkus välja omapoolse variandi elektripaigaldiste ohutusjärelevalve eeskirjast. Kahjuks on see senini jäänud projekti tasandile.
üleeuroopalikud trendid näevad ette kontrolliteenuste viimist vaba konkurentsi alla. Sellised ümberkorraldused viidi aastatel 1995-1996 läbi ka Soomes. Seega pole vaja eeskuju ümberkorraldusteks kaugelt otsida, kuid meie ei pea ega saa nende tegevust kopeerida.
Tuleb luua uus süsteem
Energiaseaduse järgi kuulub seaduse jõustumisel kogu riiklik elektrimajanduse järelevalve Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (TJI) pädevusse. Kuna seadus nii ette näeb, siis tuleb vastavalt ka tegutseda. Iseasi on see, kuidas uus süsteem üles ehitada. EETEL pooldab põhimõtteliselt uue süsteemi loomist, kuid juhib tähelepanu sellele, et elektriohutusala peab saama seal kõrvuti teiste valdkondadega nõutaval määral esindatud.
Energiaseaduse paragrahv 25 järgi hakkab TJI teostama elektriseadmete ja -ehitiste tehnilist ja ohutusjärelevalvet, mitmesuguste tehniliste lubade väljastamist, järelevalvet nende tingimuste üle ja lubade tühistamist, personali pädevusnõuete kontrollimist, tehniliste normide ja standardite väljatöötamist, andmepanga pidamist ja tehnilise kontrolli lubade väljastamist. See on terve kompleks funktsioone, milledega tegelemine nõuab vastava kaadri olemasolu.
Väheusutav, et TJI saab oma koosseisu nii palju suurendada. See ei oleks ka majanduslikult mõistlik. Järelikult peab ta osa nimetatud funktsioone delegeerima väljapoole. See oleks loogiline, sest meie arvates on riikliku institutsiooni esmaülesanne järelevalve ja kontrolli korraldamine, mitte aga vahetu teostamine.
Monopolism tuleb välistada
Leiame, et selles valdkonnas tuleks välistada monopoolne seisund. Kontrollimise õigust peavad saama taotleda kõik volitatud kontrollija staatust soovivad elektrifirmad.
Tellija seisukohalt on igati tervitatav, kui kontrollijaid tekib mitu. See tekitab konkurentsi, välistab monopoli ja kokkuvõttes viib ala edasi. Volitatud kontrollijate arvu määrab turg. Kontroll peab jääma, selles ei ole kahtlust. TJI ülesanne on järelevalve nende tegevuse üle.
Juhul, kui on väga tähtsaid objekte, seadmeid või töid, mille kontrollimist ei saa mitteriiklikele institutsioonidele delegeerida, võib riik TJI näol täita neid enamtähtsaid funktsioone ise.
Kontroll on ka iga elektritöö lahutamatu osa. Leiame, et elektriettevõtete õigusi kontrolli valdkonnas tuleb laiendada. Kasutuselevõtukontrolli peab teostama üldreeglina elektritööd teinud elektriettevõte ise, kuna ta niikuinii vastutab ka praegu töö õigsuse ja kvaliteedi eest. Kui firmal puuduvad aga selleks vajalike teadmistega inimesed või tehnilised vahendid, peab tellima ka kontrolli teiselt, seda õigust omavalt firmalt. Tähtsaid paigaldisi peab lisaks tööde tegijale kontrollima enne kasutuselevõttu ka volitatud kontrollija.
Praegu on uute objektide vastuvõtt ja pingestamine liialt keeruline protsess. Siin oleks vaja olulist murrangut lihtsuse ja inimlikkuse suunas.
Kontrolli puhul tuleb arvestada seda, et paljudel juhtudel on tegu eravalduses olevate objektidega. Siit järgnevad vastavad piirangud. Piltlikult öeldes ei saa aktsepteerida seisukohta, et kontrolliorgan võib igal kellaajal tulla kontrollima teie magamistoa elektripaigaldist.
Samasuguse paljususe õiguse peab laiendama ka elektriala pädevustunnistuste väljaandmiseks vajalike teadmiste kontrollile. Sellega peaksid saama otseselt tegelda ka erialaliidud, millega tagatakse elektriala spetsialistidele esitatavate nõuete vastavus tegeliku praktilise töö vajaduste ja nõudmistega, mida praegu iga kord ei saa konstateerida. Seda seisukohta pooldab ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes on veendunud, et töötajate kvalifikatsiooni hindamine peab läbi erialaliitude olema ettevõtjate endi käes. Samu põhimõtteid näeb ette käimasolev kutsehariduse reform.
Elektrotehnilise toodangu sertifitseerimine kujutab endast praegu suures osas bürokraatiat, millega kaasneb mõttetu aja- ja rahakulu. Praktilist kasu sellisest lähenemisest on vähe. Toodangu asemel tuleks sertifitseerida neid tooteid maale toovaid ja müüvaid firmasid. Oleme selle probleemiga tegelenud paar aastat, kuid tulemusteta. "Must tööjõud" lokkab ka elektrialal. Võitluses sellega pole midagi suudetud ära teha.
Raivo Teemets on Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevdirektor
