Näib, et loodussõpradest autoomanike uueks lemmiklapseks voib saada n-ö

pistikupesaga hübriid. Praeguste hübriidautode (millel on nii sisepõlemis-

kui ka elektrimootor) - näiteks Toyota Prius - elektrimootor käivitub vaid

siis, kui see teeb oma tööd sisepõlemismootorist efektiivsemalt. Kuid ka

nende akud saavad oma laengu tegelikult bensiini joul.

Pistikupesaga hübriidi akusid saab laadida otse vooluvõrgust. Eesmärk on

luua auto, mis soidaks elektrimootoriga, akude tühjenemisel käivituks nende

laadimiseks bensiinigeneraator. MIT aku-uurija Gerbrand Ceder sõnas The

Economistile, et kui keskmise auto sõidaks päeva esimesed 50 kilomeetrit

maha akude jõul, väheneks bensiini tarbimine poole vorra.

Loomulikult on olemas ka pelgalt elektrimootoriga soidukeid. Esimesed

sellised valmisid juba ammu enne sisepõlemismootori leiutamist. Wikipedia

andmeil ehitati esimesed elektrimootoriga soidukid 1830-ndail. Millalgi

ajavahemikus 1832-1839 valmis šoti ärimehe Robert Andersoni elektrimootoriga

vanker. 1835 ehitas Gröningeni professori Sibrandus Stratinghi assistent

Christopher Becker oma ülemuse plaanide järgi elektrimootoriga

kolmerattalise seadeldise.

Akude arenedes muutusid elektrisõidukid populaarsemaks. Raamatust

"Sajanditagused tehnikaimed" leiab kaks pilti 1888. aastast pärinevast

elektrimootoriga neljarattalisest vankrist ja kolmerattalisest kaarikust.

Saatuslikud 1920-ndad

1920. aastail langes järsult nii elektrisoidukite kui ka auruautode

populaarsus. Pärast Teist maailmasoda liikusid elektrimootori joul ringi

vaid golfikärud ja laotostukid. Autonäitustel elektrisõidukeid küll

aeg-ajalt demonstreeriti, kuid tootmisse need ei joudnud.

1996. aastal toi General Motors turule elektriauto EV1, kuid edu ei suutnud

see saavutada. Selle mälestusmärgina valmis tunamullu dokumentaal-

film "Kes

tappis elektriauto?", milles väideti, et EV1 tootmine lopetati, sest see

olevat ohustanud naftatööstuse ja autovalmistajate endi huve.

Elektriautosid on hiljemgi turule tilkunud. Neist enim müüdud - müügiarv oli

suisa moni tuhat - on 2,6 meetri pikkune India ja USA ühistööna valminud

REVA, mille esiistmetele mahub kaks täiskasvanut ja taha kaks last.

Kui REVA hinnaklass jääb suhteliselt moodukaks (kuni 180 000 kr), siis

teedel liigub ka märksa kallimaid elektrimootoriga sportautosid.

Eksklusiivseim neist on prantslaste kaheistmeline rotster Venturi Fétish,

mille hind jääb nelja miljoni krooni kanti. Sõiduk, mida valmistatakse vaid

25 eksemplari, kiirendab paigalt 100-kilomeetrise tunnikiiruseni vähem kui

viie sekundiga, tippkiiruseks on ühekäigulisel autol 160 km/h.

Umbes miljoni krooni eest saab kätte aga seni voimsaima elektriauto Tesla

Roadsteri - kiirendus paigalt sajani jääb alla nelja sekundi, tippkiirus on

piiratud 201 kilomeetrile tunnis. Tootmisesse läks Tesla tänavu märtsis,

esimese 120 kunde keskmine varandus ulatub firma asutaja Elon Muski sonul

üle miljardi dollari (10 mln kr).