Elektriauto minevik, olevik ja tulevik
Näib, et loodussõpradest autoomanike uueks lemmiklapseks voib saada n-ö
pistikupesaga hübriid. Praeguste hübriidautode (millel on nii sisepõlemis-
kui ka elektrimootor) - näiteks Toyota Prius - elektrimootor käivitub vaid
siis, kui see teeb oma tööd sisepõlemismootorist efektiivsemalt. Kuid ka
nende akud saavad oma laengu tegelikult bensiini joul.
Pistikupesaga hübriidi akusid saab laadida otse vooluvõrgust. Eesmärk on
luua auto, mis soidaks elektrimootoriga, akude tühjenemisel käivituks nende
laadimiseks bensiinigeneraator. MIT aku-uurija Gerbrand Ceder sõnas The
Economistile, et kui keskmise auto sõidaks päeva esimesed 50 kilomeetrit
maha akude jõul, väheneks bensiini tarbimine poole vorra.
Loomulikult on olemas ka pelgalt elektrimootoriga soidukeid. Esimesed
sellised valmisid juba ammu enne sisepõlemismootori leiutamist. Wikipedia
andmeil ehitati esimesed elektrimootoriga soidukid 1830-ndail. Millalgi
ajavahemikus 1832-1839 valmis šoti ärimehe Robert Andersoni elektrimootoriga
vanker. 1835 ehitas Gröningeni professori Sibrandus Stratinghi assistent
Christopher Becker oma ülemuse plaanide järgi elektrimootoriga
kolmerattalise seadeldise.
Akude arenedes muutusid elektrisõidukid populaarsemaks. Raamatust
"Sajanditagused tehnikaimed" leiab kaks pilti 1888. aastast pärinevast
elektrimootoriga neljarattalisest vankrist ja kolmerattalisest kaarikust.
Saatuslikud 1920-ndad
1920. aastail langes järsult nii elektrisoidukite kui ka auruautode
populaarsus. Pärast Teist maailmasoda liikusid elektrimootori joul ringi
vaid golfikärud ja laotostukid. Autonäitustel elektrisõidukeid küll
aeg-ajalt demonstreeriti, kuid tootmisse need ei joudnud.
1996. aastal toi General Motors turule elektriauto EV1, kuid edu ei suutnud
see saavutada. Selle mälestusmärgina valmis tunamullu dokumentaal-
film "Kes
tappis elektriauto?", milles väideti, et EV1 tootmine lopetati, sest see
olevat ohustanud naftatööstuse ja autovalmistajate endi huve.
Elektriautosid on hiljemgi turule tilkunud. Neist enim müüdud - müügiarv oli
suisa moni tuhat - on 2,6 meetri pikkune India ja USA ühistööna valminud
REVA, mille esiistmetele mahub kaks täiskasvanut ja taha kaks last.
Kui REVA hinnaklass jääb suhteliselt moodukaks (kuni 180 000 kr), siis
teedel liigub ka märksa kallimaid elektrimootoriga sportautosid.
Eksklusiivseim neist on prantslaste kaheistmeline rotster Venturi Fétish,
mille hind jääb nelja miljoni krooni kanti. Sõiduk, mida valmistatakse vaid
25 eksemplari, kiirendab paigalt 100-kilomeetrise tunnikiiruseni vähem kui
viie sekundiga, tippkiiruseks on ühekäigulisel autol 160 km/h.
Umbes miljoni krooni eest saab kätte aga seni voimsaima elektriauto Tesla
Roadsteri - kiirendus paigalt sajani jääb alla nelja sekundi, tippkiirus on
piiratud 201 kilomeetrile tunnis. Tootmisesse läks Tesla tänavu märtsis,
esimese 120 kunde keskmine varandus ulatub firma asutaja Elon Muski sonul
üle miljardi dollari (10 mln kr).