Kuigi kaevandusgigandid nagu Glencore saavad öelda, et ühest kohast nad võidavad ja teisest kaotavad, siis väiksemad kaevandusfirmasid see ei aita. Praegu teenib Glencore kivisöelt ja naftalt, kuid edaspidi elektriautode ajastul kasvab koobalti, liitiumi, vase, alumiiniumi ja niklinõudlus.

Sel aastal on elektriautode leviku osas panuseid tõstnud Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Norra valitsuste otsused, kes lubavad lähiaastakümnetel keelustada fossiilsed kütuseid kasutavate uute autode müügi. Sestap on juba Volvo teadanud, et nad plaanivad loobuda sisepõlemismootorist ning Tesla toob turule odavama Model 3 elektriauto. Bloomberg New Energy Finance prognooside kohaselt müüakse juba kahe aastakümne jooksul elektriautosid rohkem kui naftast toodetud kütuseid kasutavaid autosid.

„Mõnede metallide osas muudab see kõike,“ ütles Capital Economicsi tooraineanalüütik Simona Gambranini Bloombergile. „Oleme juba näinud suurt mõju sellistele metallide nagu koobalt ja liitium, mille nõudlus on aastaid kasvanud.“

Elektriautodes on umbes kolm korda rohkem vaske kui tavaautos, teatas Glencore. Veel rohkem vaske on tarvis laadimisjaamades, mistõttu Exane BNP Paribasi hinnangul suurendab see 2025. aastaks vase nõudlust umbes viis protsenti. Elektriautode akude nõudluse kasv tähendab täiendavat liitiumi, koobalti, grafiidi ja mangaaninõudlust.

Glencore saab kasvavast elektriautode trendist tulu vase hinnatõusult ja sellelt, et on maailma suurim koobaltitootja, prognoosis Jefferies Group. Selle maaklerfirma hinnangul on teisteks elektriautode võidukäigust võitjateks Freeport-McMoRan ja First Quantum Minerals.

Turg reageerib juba muutuvale trendile. Tänavu on Londoni metallibörsil koobalt kallinenud 70 protsenti. Mullune hinnatõus oli 37 protsenti. Ka vask on tänavu kallinenud 14 protsenti, peaasjalikult majanduskasvu tõttu. Glencore'i aktsia tõusis Londonis 20 protsenti, olles hinnatõusult ületanud rivaale Rio Tinto Groupi, BHP Billitoni ja Anglo Americani.

Kaotajate poolel on pliiga tegelevad ettevõtted nagu Recyclex ja Campine, kes peavad kohanduma uue ajastuga. Plii põhiline lõppkasutus on bensiini- ja diiselmootoriga autode startereid vooluga varustavad akud. Elektriautod kasutavad liitiumioonakusid.

„See on tõsine risk pliinõudlusele välja arvatud juhul kui leitakse sellele muu otstarve, millega saaks ületada nõudluse langust,“ ütles Bank of America Merrill Lynchi metallituru analüüsijuht Michael Widmer.

Plii hinnaliikumise näol pole veel lahtirulluva trendi mõju märgata. Plii on tänavu kallinenud 17 protsenti, kusjuures see on Londonis peamiste tööstusmetallide seas hinnatõusult parim metall. Investorid näevad probleeme metallile alles kaugel tulevikus.

„Ma ei ole kindel, et pliile on see nii halb, sest odav nafta hoiab tavaautod konkurentsis,“ ütles metallimaaklerfirma Triland Metalsi müügijuht Herwig Schmidt. Kui plii nõudlus kukub, toimub see aeglaselt. „Võib olla juhtub see nii umbes kümne aasta pärast.“

Seniks aga tähendavad karmimad heitgaaside normid, et kasvab hübriidautode nõudlus, mis sõltuvad sagedasel mootorite käivitamisel arenenud pliipõhistest akudest, hindab rahvusvaheline plii ja tsingi uurimisorganisatsioon.

Kergmetallid nagu alumiinium asendavad terast, kuna kergem auto saab vähema elektriga sõita kaugemale. Sellega on seletatav juba 2013-2016 aastani täiendav 1,6 miljoni tonnine alumiinimuminõudlus. See moodustab 2,7 protsenti alumiiniumi maailma kogutoodangust. Tõenäoliselt see trend süveneb, ütles Widmer.

Alumiinium on tänavu kallinenud 13 protsenti, kuna kasvav nõudlus autotootjate poolt on viinud turu defitsiiti.

Terasetootjad ei maga. AK Steel Holding teeb koostööd General Motorsiga, et kasutada nanotehnoloogiat imekergete autokerede tootmiseks. Ka ArcelorMittal ja Tata Steel Europe püüavad arendada välja kergemat sulamit terast, et seista vastu alumiinimumile.

„Ülitugev teras peaks olema vastus sellele arengule,“ ütles Exane BNP Paribasi analüütik Sylvain Brunet. „Euroopas on näha mõningast edu.“

Naftaajastu lõpp võib tuua ka kannatusi plaatinale. Mullu kulus umbes pool sellest väärismetallist diiselmootoriga autode katalüsaatoriteks, teatas metallirafineerija Johnson Matthey.

„Paljudel praegu suure nõudlusega toorainetel nagu nafta ja plaatina ei pruugi tulevikus suurt nõudlust olla,“ ütles Natixise tooraineanalüütik Bernard Dahdah. „See ei tähenda, et toorained tervikuna muutuvad vähem tähtsaks, kuid nende tähtsus muutub 15 aasta jooksul.“

Plaatinatootjad usuvad jätkuvat nõudlust diiselhübriidautode jaoks. Uncore'i juht Marc Grynberg ütles, et 2025. aastal müüakse jätkuvalt täiselektriautodest rohkem hübriidautosid.

Plaatinatootjate suur lootus 10 aasta perspektiivis on Toyota Motori ja Hyundai Motosi arendatud vesinikelemendil põhinevatel autodel, mis sõltuvad plaatinast, et toota vesinikust elektrit. Seni ei ole see tehnoloogia siiski veel äriliselt end õigustanud.

„Diisel näib olevat selge kaotaja teel elektriautode poole,“ ütles Exane BNP Paribasist Brunet.

Saksa autotootjad said juulis suure tagasilöögi osaliseks, kuna Stuttgarti kohus keelas diisli kasutamise Mercedes-Benzi ja Porsche kodulinnas.