Elektrilevi: elektrivõrguga liitumiste rohkus viitab justkui Eestis oleks majandusbuum

 (2)
Kõrgepingeliinid
KõrgepingeliinidFoto: Argo Ingver

2020. aasta esimesel poolaastal esitati Elektrilevile 4318 elektritootja liitumistaotlust, mida on sama suurel hulgal kui möödunud aastal tervikuna. Kui COVID-19 viirus üldjoontes pärssis majandust, siis elektrivõrguga liitumise trendi vaadates paistab Eestis olevat hoopis majandusbuum.

Valdav enamus liitumistaotlustest on seotud taastuvate energiaallikate ehk roheenergial põhineva tootmisega, millest ülekaalukalt kõige suurema osa moodustavad päikeseelektrijaamad.

„Juba eelmine, 2018. aastal lõppenud toetusskeem näitas, et taastuvenergiatootmine kogub populaarsust. Sellest tulenevalt võis prognoosida, et ka praeguse meetme, kuni 50 kW elektrijaamade toetusskeemiga kaasneb suur huvi. Küll aga oli võimatu ette näha, et toetuse saamiseks hakatakse esitama niivõrd suures mahus liitumistaotluseid, mida võib otseselt nimetada buumiks," kirjeldab hüppelist kasvutrendi Elektrilevi tootjaliitumiste tootejuht Marii Uduvee.

Taotluste arv näitab väga suurt huvi elektrijaamade rajamise vastu. Liitumistaotluse esitamise järgselt teostab Elektrilevi võrguarvutused ja pärast tehnilise lahenduse väljaselgitamist väljastatakse kliendile pakkumine liitumise maksumuse ning võimaliku liitumistähtajaga.

„Väljastame klientidele pakkumise 30 päeva jooksul alates nõuetekohase liitumistaotluse vastuvõtmisest. Kui pakkumise tegemiseks on vaja ka põhivõrguettevõtja ehk Eleringi sisendit, väljastatakse pakkumine 125 päeva jooksul alates põhivõrguettevõtja menetlustasu arve tasumisest," sõnab Uduvee. Arvestades, et liitumispakkumisi tuleb teha meeletus koguses on 30 päevasest tähtajast kohati keeruline kinni pidada, ent tööd tehakse inimvõimete piiril ja reeglina saavad toimingud ette antud ajalises raamis teostatud.

Ühtlasi on asjakohane rõhutada, et igal tootjal tuleb peale tootmisseadmete valmimist sõlmida elektrimüüjaga väiketootjaleping. On olnud juhuseid, kus ilmneb teadmatus, et elektrienergia võrku müümiseks ja selle eest tasu saamiseks, peab olema kehtiv väiketootjaleping. Vastavat lepingut omamata pole võimalik oodatavat tulu saada.

Valmisehitatud elektrijaamade arv oli 2019. aastal 1221 ning nende summaarne võimsus 114,8 MW (megavatti). Eelmise aasta lõpu seisuga oli võrgulepingu sõlminud päikeseelektrijaamade maht kõige suurem Harjumaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Menetluses olevaid taotluseid on kõige rohkem Ida-Virumaal, Pärnumaal ja Jõgevamaal.

Käesoleva aasta esimesel poolel on Elektrilevi valmis ehitanud juba 1052 elektritootja liitumispunkti koguvõimsusega 73,4 MW, millega on eelmise aasta maht suuresti saavutatud.

Prognoosime, et selle aasta lõpuks on Eestis ligikaudu 6100 elektritootjat summaarse võimsusega umbes 530 MW. Selle tulemusena kasvab elektrivõrguga ühendatud tootmisseadmete arv ja võimsus ühe aastaga enam kui kaks korda. Tootmisvõimsus suurusjärgus 530 MW katab ära 2/3 Elektrilevi võrgu suvisest tarbimisvõimsusest.

2019. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi võrgus 3000 tootjat.