Sel aastal kavandab Elektrilevi investeerida kokku 112 miljoni euro väärtuses, mis jaguneb töökindluse, liitumiste ja kauglugemise projekti vahel, teatas firma.

Lõviosa investeeringutest ehk ligi 75 miljonit eurot suunati võrgu töökindluse suurendamiseks ja ohutuse tagamiseks ning ligi 25 miljoni euro väärtuses ehitati võrguga liitumisi ja tehti klientide tellimustöid.

Tänu 2011. aastal suurenenud võrgutasule on Elektrilevi saanud investeerimismahtusid järjest kasvatada mitmel viimasel aastal. Kui 2010. aastal investeeris ettevõte 60 miljonit, siis 2011. aastal suunati võrku 73 miljonit eurot.

Koos investeeringutega on kasvanud ka võrgu uuendamise maht – 2010. aastal uuendati kogu võrgust 1,3 protsenti. 2011. aastal 1,5 ja mullu 1,8 protsenti.

Investeeringutes on prioriteediks vananeva elektrivõrgu uuendamine ning võrgu ilmastikukindluse suurendamine, mida tehakse maa- ja õhukaablit paigaldades. Kokku ehitatud 1750 liinikilomeetrit on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem.

„Elektrivõrguga seotud otsused on pikaajalise mõjuga. Nii nagu rahapuudusel 80ndatel ja 90ndatel tekkinud investeerimispausi ja pikka aega madalana hoitud võrgutasu tagajärjed võrgukvaliteedile ei avaldunud kohe, ei saa ka vastupidises suunas liikumisel välkkiireid tulemusi,“ selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.

Tema sõnul on investeeringud võrgu töökindluse parandamiseks Elektrilevi lähiaastate prioriteet.

„Selle kõrval tuleb mõistagi leida tasakaal ka teiste ootuste vahel – paremaid tingimusi soovivad pingekvaliteedi probleemiga majapidamised, elektrivõrguga liitujad, liine taluvad maaomanikud ja paljud muud osapooled.

Allahindlust ei saa teha elektriohutuse tagamisel ja seadusega nõutud projektide elluviimisel. Tänasest võrgutasust kõikidele ootustele korraga vastamiseks ei piisa ja nii on võrguettevõtja rolliks saavutada piiratud vahendite juures maksimaalne ühiskondlik kogukasu,“ lisas ta.

Mere sõnul on hea uudis see, et juba praegu on näha läbimõeldud investeerimisotsuste esimesi vilju – vähenenud on rikete arv ja elektrikatkestuste kestus.

„Võrgu uuendamisega oleme jõudnud temponi ligi 5 kilomeetrit liini ja 2 alajaama päevas. Meie võrgu kogumahust on see küll vaid mõni protsent, kuid investeeringuid läbimõeldult planeerides jõuame 10-15 aasta pärast ka olukorda, kus rikete arv on vähenenud kordades,“ rääkis Mere.

Kui 2011. aastal oli Elektrilevi võrgus 27 895 riket, mis tekitasid majapidamise kohta aastas keskmiselt 2,13 elektrikatkestust, siis 2012. aastal toimus 23 065 riket ja keskmiselt 1,92 elektrikatkestust kliendi kohta.

Kiirenenud on ka rikete likvideerimise aeg – läinud aastal tõi Elektrilevi kliendile voolu tagasi keskmiselt 96 minutiga, samal ajal kui aasta varem oli keskmine 179 minutit. 51 protsendil klientidest likvideeris Elektrilevi elektrikatkestuse vähem kui tunniga ning 75 protsendil kahe tunni jooksul.

Elektrivõrgu uuendamistööd toimusid möödunud aastal kõigis maakondades, kuid suurimad investeeringud tehti Harjumaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal.