Elektrilevi: saabunud talveilm oli rikkebrigaadide proovikivi
Möödunud reedel maha sadanud lumi ja tugev tuul olid esimene talvine proovikivi Elektrilevi rikkemeeskondadele, kes tõid nädalalõpu kolme päevaga elektri tagasi rohkem 50 000-le majapidamisele.
Seekordsed ilmaolud olid eriti salakavalad, mis tähendab, et rikked ei tulnud ühekorraga, vaid kolme päeva jooksul pidevalt. Pärast reedel lõppenud tormiilma põhjustas jätkuvaid rikkeid temperatuuri nulli lähedal kõikumisest tekkinud jäide ja raske sulalumi, mis vajutas katki liine.
Voolu tagasi toomiseks töötas iga päev 60-80 brigaadi, kellest osadele kestsid tööpäevad kella kahe-kolmeni öösel. Võidelda tuli pimedas halva nähtavuse ja soise pinnasega, kuhu uppus nii mõnigi masin. Täna tööd analüüsides võin meie ja partnerite rikkemeeskondi tunnustada, kuna suutsime pidevalt pealetulevas riketehulgas hoida tempot nii, et keskmine voolukatkestuse pikkus kliendi kohta tuli 130 minutit ehk pisut üle kahe tunni. Seda ei olegi väga palju rohkem kui statistika koos „rahuajaga", mis näitas möödunud aasta keskmiseks elektrikatkestuse pikkuseks 119 minutit ja selle aasta 9 kuu keskmiseks 92 minutit. Keskmised näitajad on aga üks paljudest numbritest meie tegevuse mõõtmiseks - mõistame, et vooluta klienti ei tee "keskmise paranemine" kuigi palju õnnelikumaks.
Küll aga võin välja tuua, et eesolevaks talveks oleme valmistunud nii kasvanud investeeringutega elektrivõrku kui ka rikkemeeskondade treenimisega.
Ilmastikukindel võrk saabub stabiilsete investeeringutega
61 000 kilomeetri pikkuse elektrivõrgu uuendamine ei ole lööktöö. Täna tehtud investeeringud ilmastikukindla võrgu ehitamiseks saavad katkestuste vähenemise kaudu nähtavaks alles aastate pärast. Seda isegi olukorras, kus investeerime elektrivõrku lähiaastatel keskmiselt 100 miljonit eurot aastas, millest võrgu töökindluse parandamiseks suuname 70 miljonit.
Tänast elektrivõrgu seisukorda mõjutab 1980-1990ndatel tekkinud „investeerimisauk", samuti on katkestuste taga Eesti rikkus – palju metsa. Koos hajusa asustusega tähendab see, et võrgu uuendamiseks ja hooldamiseks tuleb ühe elektritarbija kohta investeerida rohkem kui nii mõneski teises Euroopa riigis.
Tervelt 36 protsenti kogu Elektrilevi võrgus toimunud katkestustest on põhjustatud just tuule tõttu liinile langevatest puudest. Teine elektriliinide talvine vaenlane – jäide – on tekitanud ligi neli protsenti kogu rikkemahust. Et ennetada tormiga liinile kukkuvatest puudest tingitud katkestusi, on meie pikemaajaliseks sihiks kaablivõrgu ehitamine. Valdavalt tähendab see maakaablit, osades kohtades aga ka kaasaegset ilmastikukindlat õhukaablit. Viimane on maakaablist soodsam ja peab enamasti vastu ka puude kukkumisele ja muudele ilmastikumõjudele.
Kiirenenud on rikete kõrvaldamine ja infovahetus
Tehniliselt on elektrivõrk võrreldes eelmise aastaga jälle natuke ilmastikukindlam. Oleme selle aasta 9 kuuga ehitanud ja uuendanud 473 alajaama ning asendanud 1157 kilomeetrit tavalist õhuliini ilmastikukindla maa- ja õhukaabliga. Kokku 61 000 kilomeetri pikkusest liinivõrgust tähendab see küll üsna väikest osa, samal ajal kui investeeringud töödesse ulatusid 40 miljoni euroni. Siin on tähtis paigutada meil olevad vahendid esmajoones sinna, kus need annavad kõige suurema mõju. Suure võrgu kordategemine on pikaajaline projekt, kuid esimesed tulemused näitavad, et oleme õigel teel.
Edusamme näeme katkestuste aja vähenemisel. Oleme saavutanud taseme, kus 75-le protsendile klientidest taastame rikke korral voolu vähem kui kahe tunniga. Kui möödunud aasta 9 kuu jooksul oli ühe katkestuse keskmine pikkus kliendi kohta 119 minutit, siis sel aastal 92 minutit ehk ligi veerandi võrra vähem.
Oleme suutnud rikke kestust vähendada kaasaegse automaatikaga võrgus ja kiirenenud likvideerimisprotsessiga. Paigaldame liinidele ja alajaamadesse kaugjuhitavaid lüliteid, mis võimaldavad rikkeid kiirelt lokaliseerida ja taastada tarbijatele elektrivarustus. Kui elektrivõrgu uuendamine katkestuste ennetamiseks on paratamatult pikemaajalisem projekt, siis rikete kõrvaldamise kiirus on selle kõrval lähiaastatel Elektrilevi üks olulisemad prioriteete.
Kriisiolud on näidanud, et üks klientide suuri muresid on olnud ka rikkeinfo edastamine ja saamine. Ulatuslike katkestuste korral olid rikketelefonil 1343 pikad kõnejärjekorrad ja need kliendid, kel oli vaja tekkinud katkestustest teada anda, ei pääsenud lihtsalt liinile. Tänavu juulis käivitasime lahenduse, millega anname meile teadaolevatest riketest klientidele ise mobiilisõnumiga teada. Nii ei pea need inimesed, kes on saanud sõnumi, et oleme rikkest teadlikud ja tegeleme sellega, enam rikketelefonile helistama. See vabastab oluliselt rikketelefoni koormust ja annab võimaluse liinile pääseda neil, kelle rikkest me veel ei tea. Tänu sellele on juhtimiskeskusel oluliselt lihtsam olukorrast ülevaadet pidada ja kokkuvõttes rikkeid ka kiiremini kõrvaldada.
Tormiks tasub ettevalmistusi teha ka kodudes
Piirkondades, kus elektri toovad majja pikad läbi metsade kulgevad õhuliinid, tasub ka kodudes talvetormideks valmis olla.
Igal majapidamisel või ettevõttel tasub oma riske hinnata ja vajadusel kaaluda ka elektrigeneraatori hankimist. See võib eriti väärtuslikuks abimeheks osutuda loomapidajatel või majapidamistel, kus elektrist sõltub elutähtsate seadmete töö. Samuti kodudes, kus ainuke kütteallikas on elekter. Generaator, mis arenenud Euroopa riikides on endastmõistetav varulahendus, aitab üle elada hädaolukorra. Teeme omalt poolt kõik, et katkestus võimalikult ruttu kõrvaldada, aga alati ei pruugi see vajaliku kiirusega õnnestuda, eriti ulatuslikuma kriisi oludes.
Tormi eel on soovitav jälgida, et mobiiltelefoni aku oleks laetud ja kui maja veevarustus sõltub elektrist, tuleb varuda ka joogivett. Hankida tasuks ka alternatiivseid valgustusallikaid, nagu küünlad või taskulamp.
Tuleb teada ka seda, et katkenud elektriliinidele ei tohi mitte mingil juhul läheneda, rääkimata nende puudutamisest. Mahakukkunud juhtmed võivad olla pinge all ja anda eluohtliku elektrilöögi. Elektririketest, katkenud elektriliinidest või liinidele vajunud puudest ja okstest palume teatada Elektrilevi rikketelefonile 1343.
Loodame, et tänavune sügis ja talv tulevad suuremate tormideta ja kogeme elektrikatkestusi võimalikult vähe. Lootes parimat, on aga Elektrilevi juhtimiskeskus valmistunud ka keerulisemateks oludeks.
Artikkel on ilmunud Elektrilevi blogis.
