Elektrimüüjad tahavad ühtset arvet, aga selle arendamisse investeerida ei raatsi

Neli elektrimüüjat ootavad poolteist aastat pärast avatud elektriturule üleminekut ikka veel ühtset elektri ja võrguteenuse arvet ja MKM-i sellesuunalist tegevust. Majandusministeeriumi sõnul ei seisa ühtse arve lahendus aga puudulike seaduste taga.

Uuringufirma Gfk küsitles 2013. aasta lõpus Elektrum Eesti tellimusel elektritarbijaid läbi küsitluse, et uurida elektritarbijate rahulolu elektrimüüjatega ning nende ootusi elektrimüügiteenuste parandamise osas. Ühe Eesti elektrituru konkreetse puudusena, tõid oma kommentaarides nii kodutarbijad kui äriettevõtted välja ühtse arve puudumise.

Olukord, kus tarbijale laekub eraldi arve nii elektrimüüjalt kui võrguettevõtjalt, on kestnud juba poolteist aastat ehk alates vabaturule üleminekust. Elektrum Eesti juhi Raivo Videviku sõnul seisab puuduse likvideerimine Eesti seadusloome taga, „Oleme korduvalt rõhutanud ühtse arve rakendamise vajalikkust Eesti avatud elektriturul, kuid hoolimata sellest pole antud asjas meie regulatsioonides positiivset muutust toimunud," kommenteeris Videvik. Kahe eraldi arvega peavad läbi ajama ka Elektrimüügi AS, 220 Energia ja Eesti Gaas.

Leppiman: elektrimüüjad ja võrguettevõtted peavad kokkuleppele jõudma

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Ando Leppiman selgitas Ärilehele, et tegelikult puuduvad ka täna seadusandluses piirangud, et takistaksid võrguteenuse osutajal ja elektrimüüjal ühise arve esitamises kokku leppimist. Pigem on asi müüjate ja võrguettevõtete suutmatuses omavahel kokkuleppele jõuda. „Tänane reaalsus ongi see, et üht arvet saavad esitada vaid need võrguettevõtjad, kellel on ka elektrimüügi tegevusluba ja kes müüvad oma võrgu tarbijatele elektrienergiat. Nii ministeerium kui tarbijad ja müüjad tahaksime ühist arvet, aga siiani pole me leidnud ka sellist lahendust, mis kõiki osapooli rahuldaks," rääkis Leppiman.

Tema sõnul on MKMi juurde loodud ka spetsiaalse töögrupp, kus elektrimüüjad ise kaasa rääkida saavad, samas pole ka seal ühtki lahendust välja pakutud. „Ühtse arve puhul tuleb võrguettevõttel teha investeeringuid näiteks it-lahendustesse, see tähendab jällegi lisakulusid. Küsimused tõstatuvad ka siis, kui tarbija maksab arvet osade kaupa," loetles Leppiman probleeme.

Soomeski pole ühtset arvet, Läti lahendus ei sobi

Ta toob näite Soomest, kus elektriturg on avatud märksa kauem ning ka seal ei ole ühtset lahendust leitud, mis sobiks nii tarbijale kui võrgu- ja elektrifirmale. „Ühise arve esitamise osas analüüsivad ka teised Euroopa Liidu riigid juba aastaid selle mõju, kasulikkust ja rakendatavust ning senini ei ole head mudelit leitud. Üldjuhul esitatakse ühine arve võrguteenuste ja elektrienergia eest nendele tarbijatele, kes ostavad elektrit reguleeritud hinnaga, st kes ei osale elektriturul ja ei vaheta elektrimüüjat. Ka Põhjamaad, kus elektriturg on olnud avatud märksa kauem kui meil, pole ühtse arveni veel lõplikult jõudnud."

Lätis tahetakse aga avatud elektriturule üleminekul, 1.aprillist rakendada kodutarbijatele ühtset arvet, kuid sama lahendust ei taheta Eestis üle võtta elektrimüüjatele kaasnevate lisakohustuste pärast. See omakorda kitsendaks Eestis elektrimüüjate ringi veelgi, sest sarnane lahendus nõuaks müüjatelt märkimisväärseid investeeringuid ja paljud ei oleks selleks valmis.