Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe sõnul loovad uued ja modernsed rongid ning paralleelsed investeeringud raudteeinfrastruktuuri head võimalused reisijatenumbrite suurendamiseks ja ühistranspordi populaarsuse kasvuks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

„Praegu sõitvad rongid konkureerivad oma kvaliteedilt ja kiiruselt bussidega, kuid meie eesmärgiks on tulevikus pakkuda isegi autodest mugavamat ning kiiremat transpordivõimalust,“ sõnas Pärgmäe.

Elektrirongide maksumus on 79,5 miljonit eurot, millest 85% finantseerib Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Hanke tulemusel soetab Elektriraudtee kuus 4-vagunilist ja kaksteist 3-vagunilist elektrirongi.

Uued diiselrongid võtab Elektriraudtee kapitalirendile, makstes 20 aasta jooksul Stadler Bussnang AG-le suurusjärgus 850 tuhat eurot kuus. Selle summa eest saab Elektriraudtee kuus 2-vagunilist, kuus 4-vagunilist ning kaheksa 3-vagunilist diiselrongi. Hanke raames soetatakse ka kõik vajalikud depooseadmed ning 5-aasta varuosad kogu rongipargile.

„Uus rongipark võimaldab suuremat paindlikkust sõidugraafikute koostamisel,“ ütles Elektriraudtee AS juhatuse esimees Kaida Kauler. Tema sõnul võivad uued rongid tulevikus teenindada ka liine, mida täna ei eksisteeri.

„Olgu selleks siis püsirong Tapa-Narva vahel või kaua-räägitud Tallinn-Riia kiirrong,“ teoretiseeris Kauler võimalike uute rongiliinide üle.

Uued rongid toovad reisijamugavuse euroopalikule tasemele – uutes rongides on olemas konditsioneerid, liikumispuudega inimestele sobiv sissepääs, kogu rongi kattev Wi-Fi ühendus ning koht piletimüügi-aparaatidele.

Esimene Stadler FLIRT jõuab Eestisse 2012. lõpus. Testsõite alustavad kolm uut elektrirongi Tallinn-Keila liinil ja ka mujal 2013. aasta alguses. Sama aasta aprillikuuks jõuavad Eestisse ka esimesed kaks diiselrongi. Nii elektri- kui diiselrongide katsetused kestavad kokku 6 kuud. Tulenevalt lepingust on tootjal kohustus tarnida kõik elektrirongid 2013. aasta lõpuks ja kõik diiselrongid 2014. aasta suveks.

Eesti ajaloo üks suurimaid rongiparke, mis koosneb kokku 38-st reisirongist, võimaldab tulevikus sõita suurema liiklustihedusega ning rohkematel liinidel kui täna. Enamus praeguseid Eesti reisironge on ehitatud 70-ndatel ning nende kasutusiga on lõppemas.