Elektrituruseaduses sätestatud taastuvelektri toetuste maksmiseks tarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu suuruseks jääb 2021. aastaks 1,13 senti kilovatt-tunnist ilma käibemaksuta.

Taastuvenergia toetusteks kulub 2021. aastal prognoosi järgi kokku 90,1 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri toetusteks 3,9 miljonit eurot. Taastuvenergiast toodetakse eeldatavasti 1677 gigavatt-tundi ja tõhusa koostootmise režiimil 122 gigavatt-tundi elektrienergiat.

Taastuvenergia toetustest läheb prognoosi kohaselt peaaegu pool ehk 47 protsenti biomassil töötavatele koostootmisjaamadele. Tuulest toodetud taastuvelekter saab eeldatavasti 32 protsenti toetusi ning päikeseenergiatootjad 18 protsenti. Ülejäänud toetus jaguneb biogaasijaamade ja hüdrojaamade vahel.

Eelmise 12 kuu jooksul kasvasid toetusaluse taastuvenergia ja tõhusa koostootmise mahud 10,9 protsenti ja toodangut toetati 1927 gigavatt-tunni ulatuses. Toetust maksti 103,5 miljoni euro ulatuses, millest tarbijad katsid 88,9 miljonit eurot.

Riik lisas tarbijate eest taastuvenergia toetuste süsteemi 2020. aastal 12 miljonit eurot, mis võimaldab taastuvenergia kasvanud
tootmismahtude ja mõnevõrra kahanenud tarbimise juures tasu suurendamata jätta. Eeldatavasti hakkab taastuvenergia tasu järgmistel aastatel vähenema, sest mitmel suurel tootjal lõpeb 12-aastane toetusperiood.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on Eleringil hea meel, et valitsus leidis praeguses keerukas majandusolukorras võimaluse tulla vastu Eleringi taotlusele ja kompenseerida taastuvenergia tootjatele osa toetusi riigieelarvest.

„Tänases majanduskeskkonnas täiendavate toetuste väljamaksmiseks vajaliku lisasumma korjamine lõpptarbijatelt oleks kindlasti vale ja vähendaks Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet,” rääkis Veskimägi.

Tema sõnul peaks elektriturg suuresti töötama toetusteta ja meil on hea meel, et taastuvenergia on turupõhiselt üha konkurentsivõimelisem ja järgmise viie aastaga läheb üle 60 protsenti täna toetusskeemis olevast tootmisvõimsusest välja. „Seega vanade taastuvenergia võimsuste toetusperiood saab otsa ja uusi enam sellises rahalises mahus ei tohiks liituda, mis peaks võimaldama meil näha järgnevatel aastatel taastuvenergia tasu vähenemist,” lausus Veskimägi.

Lisaks lisandunud uutele tootmisvõimsustele aitasid taastuvenergia toodangu suurenemisele lõppeval aastal kaasa väga head tuuleolud. Kuna tuuleenergia toodangule makstakse aastas toetusi maksimaalselt 600 gigavatt-tunni ulatuses, siis sellel aastal saab piir eeldatavalt detsembrikuus täis ja tuuleenergia tootjad aasta lõpus toetust enam ei saa. Vastav piirmäär ületati ka 2015. aastal, kui aasta viimasel nädalal tuuleenergiale toetust ei makstud.

Taastuvenergia tasu on taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ja võrku antud elektrienergia toetuste rahastamise kulu, mille määrad on sätestatud elektrituruseaduses.

Kehtiva elektrituruseaduse alusel arvutab taastuvenergia tasu Elering, kes koostab ja avaldab 1. detsembriks oma veebilehel võrguettevõtjate, otseliini valdajate, taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootjate ning Eleringi elektrivõrguga ühendatud tarbijate esitatud prognoosidel põhineva hinnangu.